Kolmapäeval, 22. mail, toimus meil esimese ja teise tunni ajal üleminekueksam inimeseõpetuses. Kuna see oli meie esimene eksam, siis ega me väga täpselt teadnudki, mis see endast kujutab. Väike hirm oli ka sellepärast, et tegelikult me aasta jooksul seda ainet väga tõsiselt ei võtnud. Nüüd saime aru, oli viimane aeg ka selle ainega tööle hakata.
Lihtsamaks tegi asja see, et õpetaja andis meile tunnitööna kätte nii küsimused kui ka vastused, mida kindlasti peaks oskama.
Päev enne eksamit oli meil vaba, et kõiks leiaksid veel aega ja tahtmist õppida ja korrata.
Kui siis töölehed kätte saime, saime aru, et eksam on nagu kontrolltöö, küll mahukam... Töö algul olid paljud veidi närvis, aga küsimustele vastamise ajal hakkasime vaikselt maha rahunema. Polnudki nii hull...
Eksami küsimused olid lihtsad, aga küsimuste juures oleks võinud kohe olla ka punktide arv. Kokku oli võimalik saada 100 punkti. Mõnel õpilasel ei vedanud küsimuste lehega, sest üks küsimus oli vist paljunduse tõttu veidi kaduma läinud...
Ülesannete täitmiseks oli piisavalt aega. Enamus tegi selle töö umbes 50 minutiga valmis.
Eksami ajal olime ühes klassis koos kaheksandikega, kes tegid samal ajal oma üleminekueksamit enda poolt valitud aines.
Kui me töö valmis saime, võisime minna raamatukokku. Loodame, et eksam läks kõigil hästi.
Kevin, Kristel, Sirli
pühapäev, 26. mai 2013
Vabariiklikud meistrivõistlused võrkpallis.
18. - 20. mail toimus Tartus järjekordne võrkpalliturniir.
Väljasõit algas hommikul kell 7.15 Kuressaare spordihoone eest ning taas kord sõitsime küllaltki ebamugava bussiga.
Meie öömajaks Tartus oli Tamme hostel. Seal saime endale rõduga toa, kust oli vaade jalgpalliväljakule. Ikka jälle ümberringi - sport. Panime oma asjad kiiresti ära ja ruttasime Turu spordihoonesse, mis asub Tartu kesklinnas. Saalis oli palav, isegi soojenduse tegemine võttis võhmale.
Esimesel päeval toimus meil kaks mängu, mille me muidugi võitsime. Mina olin varumängija ja igal hetkel platsile ei pääsenud.
Õhtul jalutasime trennikaaslastega linnas, käisime pitsat söömas, jälgisime koos vene rahvusest noortega Eurovisiooni lauluvõistlust...
Järgmise päeva hommikul vaatasime pealt, kuidas toimub jalgpallurite trenn.
Kell 12 algasid jälle võrkpallimängud. Sel päeval toimus 3 mängu. Kaks võitsime, kahjuks Tartule kaotasime.
Õhtul plaanisime staadionile jooksma minna, aga avastasime hoopis mänguväljaku, kus sai käte- ja jalalihaseid treenida. Oli päris põnev.
Kolmandal päeval toimusid otsustavad lahingud. Mängisime Võru ja Viljandiga, õnneks võitsime. Elasime pingsalt kaasa Kohila - Tartu mängule, sest selle mängu tulemusest olenes, kes tuleb Eesti meistriks. Võitsid tartlased, seega - meie jäime teisele kohale...
Kõik said kaela medalid ja olid õnnelikud.
Tagasi sõites naersime palju ja buss ei tundunudki enam nii kehv... Kuressaares olime umbes kell 19.45.
Järgmisel aastal uuesti, kuid siis tahaks küll juba kõik mängud platsil olla.
Helina
Väljasõit algas hommikul kell 7.15 Kuressaare spordihoone eest ning taas kord sõitsime küllaltki ebamugava bussiga.
Meie öömajaks Tartus oli Tamme hostel. Seal saime endale rõduga toa, kust oli vaade jalgpalliväljakule. Ikka jälle ümberringi - sport. Panime oma asjad kiiresti ära ja ruttasime Turu spordihoonesse, mis asub Tartu kesklinnas. Saalis oli palav, isegi soojenduse tegemine võttis võhmale.
Esimesel päeval toimus meil kaks mängu, mille me muidugi võitsime. Mina olin varumängija ja igal hetkel platsile ei pääsenud.
Õhtul jalutasime trennikaaslastega linnas, käisime pitsat söömas, jälgisime koos vene rahvusest noortega Eurovisiooni lauluvõistlust...
Järgmise päeva hommikul vaatasime pealt, kuidas toimub jalgpallurite trenn.
Kell 12 algasid jälle võrkpallimängud. Sel päeval toimus 3 mängu. Kaks võitsime, kahjuks Tartule kaotasime.
Õhtul plaanisime staadionile jooksma minna, aga avastasime hoopis mänguväljaku, kus sai käte- ja jalalihaseid treenida. Oli päris põnev.
Kolmandal päeval toimusid otsustavad lahingud. Mängisime Võru ja Viljandiga, õnneks võitsime. Elasime pingsalt kaasa Kohila - Tartu mängule, sest selle mängu tulemusest olenes, kes tuleb Eesti meistriks. Võitsid tartlased, seega - meie jäime teisele kohale...
Kõik said kaela medalid ja olid õnnelikud.
Tagasi sõites naersime palju ja buss ei tundunudki enam nii kehv... Kuressaares olime umbes kell 19.45.
Järgmisel aastal uuesti, kuid siis tahaks küll juba kõik mängud platsil olla.
Helina
reede, 24. mai 2013
Kergejõustiku mitmevõistlus.
17. mail toimus endise Kuressaare Põhikooli staadionil kergejõustiku viievõistlus.
Meie koolist kutsuti osalema Mairo, Eliise, Ketlin ja Märt.
Kõik võistlejad pidid tegema 5 ala. Nendeks olid 60m jooks, kuulitõuge, kaugushüpe, pallivise ja pikamaajooks. Poistel oli see 800m ja tüdrukutel 650m.
Ketlin sai üldkokkuvõttes 5. koha, Mairo sai 2. koha, Märt ja Eliise esikuuikusse ei mahtunud. Mairo viskas palli 89m ja sai sellega alavõidu.
Räägitakse, et mitmevõistluses on eriti oluline stabiilsus. Ketlin osutuski tüdrukutest kõige stabiilsemaks mitmevõistlejaks ning sai selle eest ka karika.
Kõik, kes sellest võistlusest osa võtsid, olid väga tublid.
Märt, Ketlin
Meie koolist kutsuti osalema Mairo, Eliise, Ketlin ja Märt.
Kõik võistlejad pidid tegema 5 ala. Nendeks olid 60m jooks, kuulitõuge, kaugushüpe, pallivise ja pikamaajooks. Poistel oli see 800m ja tüdrukutel 650m.
Ketlin sai üldkokkuvõttes 5. koha, Mairo sai 2. koha, Märt ja Eliise esikuuikusse ei mahtunud. Mairo viskas palli 89m ja sai sellega alavõidu.
Räägitakse, et mitmevõistluses on eriti oluline stabiilsus. Ketlin osutuski tüdrukutest kõige stabiilsemaks mitmevõistlejaks ning sai selle eest ka karika.
Kõik, kes sellest võistlusest osa võtsid, olid väga tublid.
Märt, Ketlin
Jalgpallivõistlustel.
13. mail käisime me Kuressare Gümnaasiumi staadionil jalgpalli mängimas. Selle võistluse nimi oli Tuule Cup.
Meie tiimi väravavahiks oli Joonas, kaitsjad olid Raul, Sander ja Keith, keskpoolkaitsja oli Kender ja ründajateks Kevin ja Märt.
Esimene mäng oli meil Lümandaga. See mäng oli päris jube,kõik läks väga valesti..., aga äratas meid tõenäoliselt üles. Kaotasime 4 : 0.
Teine mäng oli Tornimäe kooliga. Alguses jäime küll kaotusseisu, kuid tänu Märdi väravale suutsime siiski viigistada. Võitja selgitamiseks oli vaja penalteid lüüa, see tõi meile jälle kaotuse. Järgmine mäng oli Aste kooliga, mille võitsime 3 : 0. Kõigi väravate autoriks oli Kevin.
Päeva viimane mäng oli uuesti Lümandaga, nüüd näitasime hoopis teist mängu. Seis jäi viiki - 2 : 2. Kärla eest õnnestus väravaid lüüa Kevinil ja Märdil.
Kokkuvõttes jäime 8-ks, loomulikult ei saanud me sellise kohaga rahule jääda...
Joonas, Kevin, Märt
Meie tiimi väravavahiks oli Joonas, kaitsjad olid Raul, Sander ja Keith, keskpoolkaitsja oli Kender ja ründajateks Kevin ja Märt.
Esimene mäng oli meil Lümandaga. See mäng oli päris jube,kõik läks väga valesti..., aga äratas meid tõenäoliselt üles. Kaotasime 4 : 0.
Teine mäng oli Tornimäe kooliga. Alguses jäime küll kaotusseisu, kuid tänu Märdi väravale suutsime siiski viigistada. Võitja selgitamiseks oli vaja penalteid lüüa, see tõi meile jälle kaotuse. Järgmine mäng oli Aste kooliga, mille võitsime 3 : 0. Kõigi väravate autoriks oli Kevin.
Päeva viimane mäng oli uuesti Lümandaga, nüüd näitasime hoopis teist mängu. Seis jäi viiki - 2 : 2. Kärla eest õnnestus väravaid lüüa Kevinil ja Märdil.
Kokkuvõttes jäime 8-ks, loomulikult ei saanud me sellise kohaga rahule jääda...
Joonas, Kevin, Märt
Reis Rumeeniasse.
12. - 17. mail olin ma tänu kooli Comeniuse projektile Rumeenias.
Minu kaaslasteks olid Sandra 8. klassist ja õpetajad M Arge ja A. Väli.
Tallinnast sihtkohta vajasime me kahte lendu, kõigepealt Amsterdami ning sealt Bukaresti.
Meid majutati peredesse. Mina olin ühes peres koos poisiga Itaaliast.
Esimesel päeval tutvustati meile kohalikku kooli. Minu arust oli see üsna kehvas seisus hoone. Seal pandi meid joonistama. Koos Itaalia noortega joonistasime oma pildi klaasi peale.
Järgmisel päeval külastasime Targoviste linnavalitsust. Hiljem läksime külasse, nimega Aninoosa. Seal oli pisike etendus ja pildistamine.
Järgmisel hommikul sõitsime mägedesse, Karpaatidesse ja külastasime kahte lossi.
Kui hakkasime tagasi tulema, meie lend hilines ja tekkis hirm, et pagas ei jõua õigeks ajaks Eestisse. Tagasilend kulges marsruudil Bukarest - Amsterdam - Helsingi - Tallinn.
Reis oli kihvt, koju jõudes olime kõik terved, aga ... jäimegi ilma pagasita!? Kusjuures see ei olnud üldse enam naljakas, jõudes Hollandist Rumeeniasse, ei saanud me ka pagasit õigel ajal kätte...
Olime juba mitu päeva Saaremaal, kui meie pagas Kuressaarde transporditi...
Kõigele vaatamata, reisiga jäin väga rahule.
Oskar
Minu kaaslasteks olid Sandra 8. klassist ja õpetajad M Arge ja A. Väli.
Tallinnast sihtkohta vajasime me kahte lendu, kõigepealt Amsterdami ning sealt Bukaresti.
Meid majutati peredesse. Mina olin ühes peres koos poisiga Itaaliast.
Esimesel päeval tutvustati meile kohalikku kooli. Minu arust oli see üsna kehvas seisus hoone. Seal pandi meid joonistama. Koos Itaalia noortega joonistasime oma pildi klaasi peale.
Järgmisel päeval külastasime Targoviste linnavalitsust. Hiljem läksime külasse, nimega Aninoosa. Seal oli pisike etendus ja pildistamine.
Järgmisel hommikul sõitsime mägedesse, Karpaatidesse ja külastasime kahte lossi.
Kui hakkasime tagasi tulema, meie lend hilines ja tekkis hirm, et pagas ei jõua õigeks ajaks Eestisse. Tagasilend kulges marsruudil Bukarest - Amsterdam - Helsingi - Tallinn.
Reis oli kihvt, koju jõudes olime kõik terved, aga ... jäimegi ilma pagasita!? Kusjuures see ei olnud üldse enam naljakas, jõudes Hollandist Rumeeniasse, ei saanud me ka pagasit õigel ajal kätte...
Olime juba mitu päeva Saaremaal, kui meie pagas Kuressaarde transporditi...
Kõigele vaatamata, reisiga jäin väga rahule.
Oskar
Iseseisva õppimise päev.
Reede, 10. mai, oli kõikidel Kärla kooli õpilastel iseseisva õppimise päev.
Õpetajad käisid sellel päeval Pärnus õppereisil ja meie saime koolivaba päeva. Õppida jäi küll igas aines, aga õnneks mitte metsikutes kogustes. Antud ülesanded tulid ikka korralikult ära teha, sest järgmisel koolipäeval kontrolliti neid koduseid töid juba hinde peale.
Tegelikult võttis enamus selle päeva puhkamise päevaks, mindi linna või lõbutseti niisama ja õppimisega tegeldi nädalavahetusel.
Selline puhkus oli täitsa tore, sest kooli ajal on neid päevi vähe, kui lausa lubatakse koju jääda.
Katrina, Kristel, Katriin
Õpetajad käisid sellel päeval Pärnus õppereisil ja meie saime koolivaba päeva. Õppida jäi küll igas aines, aga õnneks mitte metsikutes kogustes. Antud ülesanded tulid ikka korralikult ära teha, sest järgmisel koolipäeval kontrolliti neid koduseid töid juba hinde peale.
Tegelikult võttis enamus selle päeva puhkamise päevaks, mindi linna või lõbutseti niisama ja õppimisega tegeldi nädalavahetusel.
Selline puhkus oli täitsa tore, sest kooli ajal on neid päevi vähe, kui lausa lubatakse koju jääda.
Katrina, Kristel, Katriin
Ekskursioon loodusesse.
9. mail toimus loodushuvilistele õpilastele väljasõit, et külastada paari Saaremaa looduskaunist paika. Tegelikult oli see mõeldud loodusringi õpilastele, aga kuna bussis kohti oli, võttis õp. K. Saar kaasa ka õpilasi, kellel kolmel veerandil olid loodusainetes head hinded.
Meiega oli kaasas giid, kes sõidu ajal rääkis maakera pinnamoe muutumisest 400 miljonit aastat tagasi. Saime teada, et kunagi asus Eesti ekvaatori lähedal, kuid vee all.
Esimene peatus oli Angla tuulikute juures. Seal rääkis giid, kuidas vanasti veskites jahu jahvatati. Järgmine peatus oli Panga pangal. Seal oli ka väike kehakinnitus. Käisime ka paigas, kus oja kadus maa alla. Veel mõned peatused kaunites paikades ja siis kooli tagasi.
Ekskursioon oli tore. Saime kuulda mõndagi uut ja huvitavat.
Helina
Meiega oli kaasas giid, kes sõidu ajal rääkis maakera pinnamoe muutumisest 400 miljonit aastat tagasi. Saime teada, et kunagi asus Eesti ekvaatori lähedal, kuid vee all.
Esimene peatus oli Angla tuulikute juures. Seal rääkis giid, kuidas vanasti veskites jahu jahvatati. Järgmine peatus oli Panga pangal. Seal oli ka väike kehakinnitus. Käisime ka paigas, kus oja kadus maa alla. Veel mõned peatused kaunites paikades ja siis kooli tagasi.
Ekskursioon oli tore. Saime kuulda mõndagi uut ja huvitavat.
Helina
Spordipäev
23. mail toimus kevadine spordipäev.
Algklassidel toimus see tundide ajal, meil peale 5. tundi.
Spordipäev algas rivistusega, sõna võttis koolipapa Jaan Lember, õpetaja Maret Arge tutvustas alade järjekorda ja vanusegruppe.
Õpilased jagati sünniaastate järgi gruppidesse. Võistlusaladeks olid kaugushüpe, 60m jooks, pallivise, kuulitõuge ja pikamaajooks.
Kõik alad olid meile tuttavad, aga kuulitõuget tegime ise alles esimest korda. Paljud meist ei olnud seda ala kunagi varem proovinud, ka tunnis pole harjutatud, siis oli see meie jaoks veidi võõras. Võiks isegi öelda, et on ju ebaaus, kui mõned pole kuuli kunagi käeski hoidnud, teised on aga sellel alal lausa võistlemas käinud... Spordipäeval võiksid ikka need alad olla, millega me ka tunnis tegeleme.
Meie klassi tüdrukutest võitis kaugushüppe Delis, Ketlin jäi teiseks. Sama järjekord läks ka 60m lõpp-protokolli. Poiste kaugushüppe ja 60m jooksu võitis meie klassi parim - Märt. Oskar tuli lühimaajooksus teiseks. Kuulitõuke võitis Ketlin uue isikliku rekordiga. Teiseks tuli Kristel, kolmandaks Sirli. Ärevust tekitas võistlejate seas ringi lennanud mesilane, aga õnneks ta kedagi ei nõelanud. Eelviimane ala oli pallivise, mille võitjaks tuli Kristel, järgnesid Ketlin ja Helina. Tegelikult oleks Ketlin kindlasti ka siin võitnud, ta viimane vise läks piirialast välja ja ei lugenud. Aga vise oli võimas! Poistest võitis sama ala Märt. Viimane ja - oodatuim või vihatuim ala, kuidas kellelegi - oli pikamaajooks. Jooks toimus Kärla terviserajal. Kuna see ala oli kohustuslik, püüdsid ikka kõik oma jooksu ära teha. Ka selle ala võitis Ketlin, Delis tuli kolmandaks. Sama ala poiste arvestuses võitis ikka Märt, aga päris napilt Kevini ees.Viimase kurvi juures elasid meile kaasa algklasside tüdrukud, päris naljakas oli.
Spordipäeva alguses olid kõik vägagi energiat täis, aga mida lõpu poole, seda rohkem ära väsiti.
Esimese kolme hulka kõik tulla ei saa, aga tähtis on, et võistlejad oma tulemustega ise rahule jääksid. Siis võib julgelt öelda, hästi läks... Kui juba tugevamate kannul püsida jõuab, siis võib ju ühel päeval neist ettegi minna. Loodame, et kõik andsid endast parima ja saavutasid isiklikke rekordeid. Kui lõpuks alad läbi said, oldi rõõmsad, et suudeti vapralt vastu pidada.
Spordipäev on üks meeldiv üritus. Ilm oli ka ilus ja toredad sõbrad ümberringi.
7. klass
Meie klass käis metsa istutamas
Esmaspäeval, 20. mail, käisime koos 8. klassiga metsaistikuid istutamas.
Läksime peale 5. tundi ja jõudsime koolibussi väljumisajaks tagasi.
Metsas ootasid meid kaks metskonna töötajat, kes olid nii juhendajad kui ka taimedega varustajad. Nad andsid meile vajalikud tööriistad ja taimed.
Ilm metsas oli väga päikeseline. Tööd tegime paarides. Üks õpilane pidi auke tegema, teine kandis istikuid ja lasi neid läbi töövahendi aukudesse. Kui üks kaaslastest ära väsis, vahetasime positsioone. Rajad olid päris pikad. Maa-ala oli väga suur.
Meie klass käis istutamas juba teist aastat, seega - töö oli selge. Aga pärast tööd avastasid paljud, et käed olid ville täis...
Oli mõnus pärastlõuna, ainult sääsed tüütasid. Päev oli päris palav, tuult oli vähe, õnneks oli vilus meie jaoks joogivesi olemas.
Kui me oma töö lõpetasime ja bussi läksime, hakkas vaikselt vihma tibutama. See peaks istikute juurdumisele küll hea märk olema!
Agne, Katrina, Joonas, Paul-Mark
Kevadkontsert
Reedel, 17. mail, toimus koolis traditsiooniline kevadkontsert.
Meie klass vastutas kohviku eest, kuhu tõime müügiks omatehtud küpsetisi ja muid suupisteid, pakkusime kohvi ja morssi.
Algklasside koridori oli üles pandud ka näitus õpilaste joonistustest, maalidest ja käsitööst.
Kontserdil oli palju esinejaid, seega oli kava suhteliselt sisukas. Meie klassist esinesid Katriin ja Marilin luuletustega, Paul-Mark bändiga ja Delis solistina.
Väiksemad näitasid oma näidendeid, laulsid ja tantsisid, 5. klass tegi oma sportliku võimlemiskava...
Piduliku kontserdi lõpetas meie kooli direktor, kes tänas kõiki õpilasi, aga ka õpetajaid, kes aitasid selle ürituse kordaminekuks palju kaasa.
Kontserdi vaheajal ja ka lõpus külastasid paljud kohvikut ja jäid meie poolt pakutuga väga rahule.
Järelikult, saime hakkama!
Aili, Marilin, Katriin, Delis
teisipäev, 14. mai 2013
Heategevusjooks Kuressaares
Heategevuslik teatejooks toimus neljapäeval, 9. mail, Kuressaares.
Samal ajal jooksid noored ka teistes Eesti linnades - eesmärgiga - teha üks tõeline heategu.
Sõit linna algas peale 5. tundi. Meie koolist osalesid 5., 6. ja 7. klass ning üks segavõistkond. Selle võistkonna liikmed olid kooli erinevatest klassidest.
Kõik osavõtjad said endale punase võistlussärgi, mille peal olid telefoninumbrid. Kasutades neid numbreid, oli võimalik annetada mingi rahasumma.
Jooksuraja pikkus oli 200 m, hotell Arensburgi eest maavalitsuse hooneni. Igas võistkonnas oli 8 jooksjat. Meie klassi põhitiimi kuulusid Märt, Ketlin, Oskar, Delis, Kevin, Helina, Joonas ja Kristel.
Kui kõik võistkonnad olid ära jooksnud, toimus väike loosimine, öeldi tänusõnad ja sõit kodu poole võis alata.
Marilin, Paul-Mark, Ketlin
Teatrireis Kuressaarde
Teisipäeval, 7. mail, käisime koos 5. klassiga Kuressaare Linnateatris vaatamas Viljandi noorteetendust "Sa meeldid... mulle!" Teatritükis mängisid sellised tuntud nimed nagu Tanel Ting, Peep Maasik...
Etendus rääkis esimesest armastusest Anetti ja Pauli vahel, kuid seda ilusat tunnet püüdsid takistada nn. "jokkerid", s.t. vahelesegajad...
Kohati oli tekst ja liikumine päris naljakas. Etendus oli väga huvitav. Sellises stiilis ei olegi varem lavastusi näinud. Sõnaline osa oli hästi läbimõeldud. Kindlasti leidis igaüks sellest ka midagi õpetlikku, mida tulevikus meeles pidada ja oma suhetes arvestada...
Lavakujundus oli huvitavalt lahendatud. Kuigi see oli suhteliselt napp, tuli tüki idee sellisel moel hästi esile.
Näitlejad suhtlesid lavalt ka publikuga, pealtvaatajad olid väga osavõtlikud.
Meile etendus meeldis, usume, et ka teistele.
Aili, Agne, Sirli, Delis
kolmapäev, 8. mai 2013
Noortekogu aktiivilaager.
30. aprill - 1. mai toimus Pidula kalakasvatuses Noortekogu laager, millest meie klassist võtsid osa Katriin, Helina, Kristel, Sirli, Ketlin ja Delis.
Kohale mindi ühise bussiga ja kõigepealt anti meile aega end mõnusalt sisse seada.
Seejärel toimus koosistumine, kus meile tutvustati Eesti Noortekogu Liidu tegemisi ja saime ka teiste osalejatega tuttavaks. Esimese kohtumise peaeesmärgiks oligi asjad veel täpsemalt lahti seletada, kui seda tehti promotuuril.
Päev oli suhteliselt tihe, erinevates tegevustes räägiti palju noortekogu tööst ja võimalustest.
Peale õhtusööki mängisime seltskonnamänge, hiljem oli aega ka grillimisega tegelda.
Teise päeva esimene pool oli suht sarnane eelmise õhtu tegemistega - ikka erinevad koolitused, peale lõunat tõi meid buss koju tagasi.
Laagri korraldajad olid väga sõbralikud. Laager oli ülitore. Saime palju uusi sõpru ja lahedaid tegevusi, mida ka edaspidi seltskonnas kasutada saaks.
Laagris osalesid Kärla, Salme, Valjala, Aste ja Kaarma noored.
Katriin, Delis
Kohale mindi ühise bussiga ja kõigepealt anti meile aega end mõnusalt sisse seada.
Seejärel toimus koosistumine, kus meile tutvustati Eesti Noortekogu Liidu tegemisi ja saime ka teiste osalejatega tuttavaks. Esimese kohtumise peaeesmärgiks oligi asjad veel täpsemalt lahti seletada, kui seda tehti promotuuril.
Päev oli suhteliselt tihe, erinevates tegevustes räägiti palju noortekogu tööst ja võimalustest.
Peale õhtusööki mängisime seltskonnamänge, hiljem oli aega ka grillimisega tegelda.
Teise päeva esimene pool oli suht sarnane eelmise õhtu tegemistega - ikka erinevad koolitused, peale lõunat tõi meid buss koju tagasi.
Laagri korraldajad olid väga sõbralikud. Laager oli ülitore. Saime palju uusi sõpru ja lahedaid tegevusi, mida ka edaspidi seltskonnas kasutada saaks.
Laagris osalesid Kärla, Salme, Valjala, Aste ja Kaarma noored.
Katriin, Delis
Volbriõhtu.
30. aprillil toimus Kärla pargis Jüriöö ülestõusule pühendatud nõidade jooks.
Tegelikult oli see üritus, kus omavahel võistlesid neljaliikmelised grupid, täites erinevaid ülesandeid. Meie klassi võistkonda kuulusid Oskar, Märt, Kevin ja Joonas. Ainuke meie klassist osa võtnud tüdruk - Aili, kuulus 6.-7. klassi tütarlaste võistkonda.
Üritus ise algas lõkke süütamisega.
Ülesanneteks olid näiteks luuaga palli veeretamine, palli täpsusvise, laulmine, ristsõna lahendamine, paberketi valmistamine, luuavise, keemiaga seotud ülesanne, kinnisilmi pallislaalom jne. Kõigil osalejatel pidi kaasas olema luud ja eriliseks tunnusmärgiks oli ka peakate. Meie klassi peakatteks oli riideid täistopitud kilekott.
Kui rajal käidud, pakuti kõigile teed ja pirukaid.
Kokkuvõtete tegemisel ilmnes, et tulime auhinnalisele 5. kohale. Autasuks saime kommikarbi.
Üritus oli päris vahvalt läbi mõeldud, aga see luud tundus küll ülearune olevat... Ja pealtvaatajaid oli vähe...
Aili, Kevin
Tegelikult oli see üritus, kus omavahel võistlesid neljaliikmelised grupid, täites erinevaid ülesandeid. Meie klassi võistkonda kuulusid Oskar, Märt, Kevin ja Joonas. Ainuke meie klassist osa võtnud tüdruk - Aili, kuulus 6.-7. klassi tütarlaste võistkonda.
Üritus ise algas lõkke süütamisega.
Ülesanneteks olid näiteks luuaga palli veeretamine, palli täpsusvise, laulmine, ristsõna lahendamine, paberketi valmistamine, luuavise, keemiaga seotud ülesanne, kinnisilmi pallislaalom jne. Kõigil osalejatel pidi kaasas olema luud ja eriliseks tunnusmärgiks oli ka peakate. Meie klassi peakatteks oli riideid täistopitud kilekott.
Kui rajal käidud, pakuti kõigile teed ja pirukaid.
Kokkuvõtete tegemisel ilmnes, et tulime auhinnalisele 5. kohale. Autasuks saime kommikarbi.
Üritus oli päris vahvalt läbi mõeldud, aga see luud tundus küll ülearune olevat... Ja pealtvaatajaid oli vähe...
Aili, Kevin
Saaremaa Poistekoor Venemaal.
26. aprilli varahommikul startis buss poistekoori poistega Petserisse. Pärnust võtsime peale ka tütarlastekoori Eliise.
Peale lõunat ületasime piiri. Venelaste piirikontroll on väga karm ja tõhus. Peale piiri ületamist veel pisut sõitu ja olimegi kohal.
Meie ööbimispaik oli Petseri lastekodus. Meid võeti väga soojalt vastu. Peale sööki läksime kohe esimesse proovi. Me esinesime kunstikoolis, kus praegu ööbivad lapsed, kes elavad lastekodus. Neile kontsert meeldis ja meie lauludele elati väga kaasa.
Õhtul tegid oma esituse ka nn. rebased. Oma esimeseks ülesandeks said nad valida laulu, millele oli vaja teha playback. Nad valisid Bruno Marsi, mis tuli suurepäraselt välja. Esimese päeva lõpuks olid poiste arvamused Venemaast väga erinevad.
Järgmisel päeval oli enne kontserti vaba aeg.
Kontsert toimus kirikus. Väga palju rahvast ei olnud, aga eestlasi oli küll. Peale kontserti läksime Püha Uspenski Petseri kloostrisse. Seal räägiti kloostri elust tänapäeval ja kuidas elati vanasti. Näidati ka koopaid, kus mungad elasid enne, kui ehitati klooster. Nendesse koobastesse kaevati auke, kuhu maeti mungad.
Kloostris käidud, sõitsime Petserist välja ning külastasime Irboska kindlus-muuseumi. Seal räägiti meile Venemaa kaugest minevikust ja näidati venelaste sõjavarustust. Tutvustati ka elumaja, kus vanasti elasid kaupmehed. Irboska kindlus nägi täitsa hea välja, arvestades, et 2012. aastal tähistas Irboska 1150. aasta möödumist esmamainimisest Venemaa vanimas kroonikas. Kui Petserisse tagasi jõudsime, viisime lastekodu lastele Eesti komme. Nemad kutsusid meid diskole.
Rebastele anti ülesandeks teha „Gangnam style.“ Nad sidusid selle Saaremaa valsiga.
Reisi viimasel päeval käisime tohutus kaubahallis, kus oli kõikvõimalikku kaupa.
Pärast seda sõitsime Pihkva kremilsse. See oli uhke kindlus, mille taastamistööd olid hiljuti lõpetatud. Müüride taga oli tohutu kirik, mis, nagu venelastele kohane, oli kaunistatud kullaga. Kuna oli palmipuude püha, oli terve kirik rahvast täis. Meile tehti ka linnaekskursioon. Seejärel sõitsime tagasi Petserisse, sõime ja võtsime suuna Eesti piiri poole.
Tee peal läks meil buss katki. Kui olime tagasi kodumaale jõudnud, jäime ootama uut bussi, mis meid koju tooks.
Vahepeal jõudsid rebased oma koori kiituse ja vande ära anda. Ja siis tuligi uus buss. Jõudsime ilusasti Pärnusse ja sealt ka praamile. Tuli natuke kiirustada, aga noh, saarlaste värk.
Poiste muljed olid väga head, neile reis meeldis.
Aga väljend „Võimalik ainult Venemaal“ pidas paika ja ma ei tee nalja!
Paul-Mark
Saaremaa Poistekoori laulja
teisipäev, 7. mai 2013
Talgupäev pargis.
Reedel, 3. mail, läks 6. ja 7. klass pärast 3. tundi Kärla parki lehti riisuma.
Töö käigus puutusime kokku ka suure hulga kildude ja mahalangenud puuokstega, rääkimata paberisodist ja kilekottide jäänustest.
Meile anti rehad ja näidati kätte piirkond, mis tuleks korda teha.
Meie klassi tüdrukud riisusid, aga poisid upitasid riisutud lehehunnikud traktori kärusse. Püüdsime oma tööd teha nii, et võimalikult palju lehti korraga peale mahuks. Oskar ja Paul-Mark olid kärus, Kevin ja Märt tõstsid lehehunnikuid käru peale. Seoses sellega tuli jalanõude sisse palju sodi ja see oli üpris ebameeldiv.
Vahepeal külastas meid vallavanem Tiina Luks, kes jagas kõigile joogipudeleid. Tänu sellele saime tööst teha ka väikese puhkepausi.
Tööd oli pargis piisavalt, kahjuks me tervet parki korda teha ei jõudnudki. Tüdrukud ja õpetajad riisusid küll vägagi aktiivselt, aga aeg sai enne otsa... Ju siis oli selle piirkonna jaoks vähe töökäsi.
Koristamine kestis umbes kella kaheni, siis oli juba aeg kiirustada koolibussi peale.
Oskar, Märt
Töö käigus puutusime kokku ka suure hulga kildude ja mahalangenud puuokstega, rääkimata paberisodist ja kilekottide jäänustest.
Meie klassi tüdrukud riisusid, aga poisid upitasid riisutud lehehunnikud traktori kärusse. Püüdsime oma tööd teha nii, et võimalikult palju lehti korraga peale mahuks. Oskar ja Paul-Mark olid kärus, Kevin ja Märt tõstsid lehehunnikuid käru peale. Seoses sellega tuli jalanõude sisse palju sodi ja see oli üpris ebameeldiv.
Vahepeal külastas meid vallavanem Tiina Luks, kes jagas kõigile joogipudeleid. Tänu sellele saime tööst teha ka väikese puhkepausi.
Tööd oli pargis piisavalt, kahjuks me tervet parki korda teha ei jõudnudki. Tüdrukud ja õpetajad riisusid küll vägagi aktiivselt, aga aeg sai enne otsa... Ju siis oli selle piirkonna jaoks vähe töökäsi.
Koristamine kestis umbes kella kaheni, siis oli juba aeg kiirustada koolibussi peale.
Oskar, Märt
esmaspäev, 6. mai 2013
Teatri ühiskülastus.
26. aprillil käisime Pärnus Endla teatris vaatamas muusikali "Boyband".
Buss väljus koolimaja eest kohe peale tunde, linnas võtsime peale ka Vanalinna kooli õpilased.
Pärnusse jõudes oli meil tunnike vaba aega, kell pool seitse olime aga kõik juba korralikult teatrimajas.
Meie kohad olid 1. rõdul. Alguses olime päris pettunud, sest terve lava nägemiseks pidime üpris tooli äärel istuma. Sellises asendis kippus selg ära väsima.
Etendus algas suure pauguga, lavale ilmusid lauldes - tantsides 5 noormeest, nende hulgas ka Koit Toome ja Priit Loog.
Etendus näitas meile viie noormehe saatust, kellest sai bänd Freedom. Noormehed, kes olid kuulsad ja võitsid teismeliste tüdrukute südameid, aga kelle mänedžer hoidis kiivalt silma peal ja ainuisikuliselt otsustas, mida võib ja mida ei või... Koos rõõmustati edu üle, aga oli ka tõsiseid lahkhelisid. Vahepeal ähvardas bändi tõeline purunemine.
Etenduse jooksul kõlasid mitmedki tuttavad laulud, aga oli ka palju ropendamist. Muusikat ja laulu, tantsu ja sõnalist osa, kõike oli piisavalt.
Kui etendus lõppes, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris kaua. Oli mõnus etendus.
Tagasi koju jõudsime öösel enne kahte. Kõik olid väga unised, aga päev oli korda läinud.
Helina
Buss väljus koolimaja eest kohe peale tunde, linnas võtsime peale ka Vanalinna kooli õpilased.
Pärnusse jõudes oli meil tunnike vaba aega, kell pool seitse olime aga kõik juba korralikult teatrimajas.
Meie kohad olid 1. rõdul. Alguses olime päris pettunud, sest terve lava nägemiseks pidime üpris tooli äärel istuma. Sellises asendis kippus selg ära väsima.
Etendus algas suure pauguga, lavale ilmusid lauldes - tantsides 5 noormeest, nende hulgas ka Koit Toome ja Priit Loog.
Etendus näitas meile viie noormehe saatust, kellest sai bänd Freedom. Noormehed, kes olid kuulsad ja võitsid teismeliste tüdrukute südameid, aga kelle mänedžer hoidis kiivalt silma peal ja ainuisikuliselt otsustas, mida võib ja mida ei või... Koos rõõmustati edu üle, aga oli ka tõsiseid lahkhelisid. Vahepeal ähvardas bändi tõeline purunemine.
Etenduse jooksul kõlasid mitmedki tuttavad laulud, aga oli ka palju ropendamist. Muusikat ja laulu, tantsu ja sõnalist osa, kõike oli piisavalt.
Kui etendus lõppes, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris kaua. Oli mõnus etendus.
Tagasi koju jõudsime öösel enne kahte. Kõik olid väga unised, aga päev oli korda läinud.
Helina
Võrkpallivõistlustel.
Järjekordne võrkpalliturniir toimus 26. aprillil Kuressaares.
Meie võistkonda kuulusid Ketlin, Sandra, Liisbet, Kristel, Helina, Sirli ja varumängijana Ruth.
Kohe alguses oli selge, et kerge ei saa meil olema, sest vähemalt kella üheks pidid meil kõik mängud mängitud saama. Kella kahest algas juba sõit Pärnu poole...
1. mäng oli Kuressaare Gümnaasiumiga, mille me kahjuks kaotasime. Vastased olid meist kindlalt tugevamad. 2. mäng oli Valjalaga. Selle mängu eel väänas Liisbet oma hüppeliigest ja enam mängida ei saanud. Platsile tuli varumängija, aga me kõik läksime sellest parajalt närvi ja jälle - kaotasime. Ka 3. mängus, kus meie vastaseks oli SÜG, tuli vastu võtta kaotus.
Kui kõik mängud läbi said, kihutasime Kärlale, et juba uus sõit ette võtta...
Kokkuvõttes saime küll 4. koha, aga loodame, et järgmine kord läheb paremini. Seda enam, et meil on nüüd uus treener Kätlin.
Kristel
Meie võistkonda kuulusid Ketlin, Sandra, Liisbet, Kristel, Helina, Sirli ja varumängijana Ruth.
Kohe alguses oli selge, et kerge ei saa meil olema, sest vähemalt kella üheks pidid meil kõik mängud mängitud saama. Kella kahest algas juba sõit Pärnu poole...
1. mäng oli Kuressaare Gümnaasiumiga, mille me kahjuks kaotasime. Vastased olid meist kindlalt tugevamad. 2. mäng oli Valjalaga. Selle mängu eel väänas Liisbet oma hüppeliigest ja enam mängida ei saanud. Platsile tuli varumängija, aga me kõik läksime sellest parajalt närvi ja jälle - kaotasime. Ka 3. mängus, kus meie vastaseks oli SÜG, tuli vastu võtta kaotus.
Kui kõik mängud läbi said, kihutasime Kärlale, et juba uus sõit ette võtta...
Kokkuvõttes saime küll 4. koha, aga loodame, et järgmine kord läheb paremini. Seda enam, et meil on nüüd uus treener Kätlin.
Kristel
Kuressaare Muusikakooli Sümfooniaorkester.
23. aprillil külastas meie kooli Kuressaare Muusikakooli sümfooniaorkester.
Kontsert toimus kooli aulas ja kestis umbes tund aega. Kogu koolipere kuulas külaliste poolt pakutud klassikalist muusikat.
Orkestri koosseisu kuulusid väga erinevad pilliliigid.
Kontserti alustasid viiuldajad, keda toetasid veel mitmed teisedki keelpillid.
Oma saksofoniga sooloesinemist pakkus ka Kärla kooli õpilane Krõõt Saar.
Kontserdi teises pooles esinesid kitarristid.
Kogu koosseis mängis aga pala filmist Titanic, mis oli kõige meeldejäävam lugu üldse.
Kontsert oli palju ilusam, kui me loota julgesime, sest meile pakuti tõeliselt ilusat muusikat. Sellist orkestri ettekannet kuulis enamus meist esimest korda. Tekkis tunne, et neid võiks teine kordki kuulata.
Marilin, Katrina
Kontsert toimus kooli aulas ja kestis umbes tund aega. Kogu koolipere kuulas külaliste poolt pakutud klassikalist muusikat.
Orkestri koosseisu kuulusid väga erinevad pilliliigid.
Kontserti alustasid viiuldajad, keda toetasid veel mitmed teisedki keelpillid.
Oma saksofoniga sooloesinemist pakkus ka Kärla kooli õpilane Krõõt Saar.
Kontserdi teises pooles esinesid kitarristid.
Kogu koosseis mängis aga pala filmist Titanic, mis oli kõige meeldejäävam lugu üldse.
Kontsert oli palju ilusam, kui me loota julgesime, sest meile pakuti tõeliselt ilusat muusikat. Sellist orkestri ettekannet kuulis enamus meist esimest korda. Tekkis tunne, et neid võiks teine kordki kuulata.
Marilin, Katrina
Matemaatikavõistlus "Känguru".
"Känguru" on ülemaailmse matemaatikavõistluse nimetus ja sellise nimega võistlus toimus meil koolis umbes kuu aega tagasi.
Osavõtjaid oli kõikidest klassidest. Meie klassist kutsuti osalema 3 õpilast - Ketlin, Oskar ja Paul-Mark.
Seekordset kokkuvõtet meil veel teada ei ole, kuid eelnevatel aastatel on Kärla kooli õpilastel läinud väga hästi. Sel põhjusel julgeme ka sellel korral loota headele tulemustele.
Ülesannete lahendamise ajaks oli antud 1,5 tundi. Paljudel jäi aega väheseks ja töö natuke poolikuks.
Minu meelest ülesanded liialt rasked ei olnud ja kindlasti, kui antakse võimalus, osalen ka järgmisel aastal.
Ketlin
Osavõtjaid oli kõikidest klassidest. Meie klassist kutsuti osalema 3 õpilast - Ketlin, Oskar ja Paul-Mark.
Seekordset kokkuvõtet meil veel teada ei ole, kuid eelnevatel aastatel on Kärla kooli õpilastel läinud väga hästi. Sel põhjusel julgeme ka sellel korral loota headele tulemustele.
Ülesannete lahendamise ajaks oli antud 1,5 tundi. Paljudel jäi aega väheseks ja töö natuke poolikuks.
Minu meelest ülesanded liialt rasked ei olnud ja kindlasti, kui antakse võimalus, osalen ka järgmisel aastal.
Ketlin
teisipäev, 26. märts 2013
Laulmine poistekooris.
Igal esmaspäeval pärast kooli kiirustan ma linna, et jõuda Saaremaa Poistekoori proovi õigeks ajaks. Käin seal, sest mulle meeldib laulda, meeldib sealne seltskond ja igal aastal sõidame kuhugi välismaale laulureisile. Meie kooris laulab umbes 30 poissi. Sellise hulga poistega püüavad hakkama saada 2 dirigenti - Tiina ja Veiko.
Näiteks 26. aprillil algab meil sõit Petserisse. Sinna lähme me koos sõpruskooriga Pärnust.
Kõige lahedamad on laululaagrid. Seal teeme küll tõsist tööd, aga aega jääb ka puhkamiseks ja möllamiseks.
Paar aastat tagasi käisime me Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud poiste laulupäeval. Konkurss oli kõva, me jagasime vabariigis 4. - 5. kohta.
Eks igaüks püüab millegi huvitavaga tegeleda, minul praeguseks on huvi koorilaulu vastu.
Paul-Mark
Näiteks 26. aprillil algab meil sõit Petserisse. Sinna lähme me koos sõpruskooriga Pärnust.
Kõige lahedamad on laululaagrid. Seal teeme küll tõsist tööd, aga aega jääb ka puhkamiseks ja möllamiseks.
Paar aastat tagasi käisime me Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud poiste laulupäeval. Konkurss oli kõva, me jagasime vabariigis 4. - 5. kohta.
Eks igaüks püüab millegi huvitavaga tegeleda, minul praeguseks on huvi koorilaulu vastu.
Paul-Mark
Saaremaa Noortekogu külaskäik.
25.märtsil käisid meie koolis Saaremaa Noortekogu esindajad. Kohal oli kolm inimest, kellest üks oli endine meie kooli õpilane Henri Rump.
Nad rääkisid, kuidas neil selline huvitav projekt alguse sai ja miks just nemad seda asja ajavad. Nende põhieesmärk on midagi oma kodukandis ära teha. See on koht, kus õpilased ja täiskasvanud arutavad eelkõige Saaremaa noorte probleeme, ideid, võimalusi jne. Henri jutust tuli välja, et Kärla kant on selle raames kõige aktiivsemalt tegutsenud.
Noortekogu asutati kaks aastat tagasi, kuhu kuuluvad 7.- 9. klassi õpilased. Selle eesmärk on kaasata noori mitmesugustesse üritustesse ja selgitada, kuidas meiesugused saaksid erinevates asjades kaasa rääkida. Me tahaksime muuta oma elu põnevamaks, mõeldes välja lahedaid üritusi. Meile räägiti, kui osa võtta noortekogu tööst, avanevad ehk paljud uksed. Näiteks saab reisida, ilma et peaks maksma sadu eurosid, saaksime uusi tutvusi ja infot maailma kohta. Tänu õpilaskogule toimus näiteks Kuressaares lumememmede ehitamine. Meile selgitati, kuidas oma ideid teistega jagada ja võimalusel neid ka ellu viia.
Toimus ka väike auhinnaline mäng. Mängu mõte oli selles, kui hästi sul nähtu meelde jääb ja kuidas sa seda teistele edasi seletad. See, mida üks rääkis, pidi teine üles joonistama.
Vestluse ajal käis ringi registreerimisleht, kuhu kõik kirjutasid enda kontaktandmed. Praegu tundub see väga põnev ja paljud meist on valmis kaasa lööma. Kuressare noored oskasid sellest huvitavalt rääkida ja meid vaimustuma panna.
Aprilli lõpus toimuks juba esimene kogunemislaager, kuhu kindlasti nii mõnigi meie hulgast minna plaanib. See on hea viis uute inimestega kohtumiseks ja innustaks nii mõndagi sellelaadset tööd tegema.
Agne, Aili
Nad rääkisid, kuidas neil selline huvitav projekt alguse sai ja miks just nemad seda asja ajavad. Nende põhieesmärk on midagi oma kodukandis ära teha. See on koht, kus õpilased ja täiskasvanud arutavad eelkõige Saaremaa noorte probleeme, ideid, võimalusi jne. Henri jutust tuli välja, et Kärla kant on selle raames kõige aktiivsemalt tegutsenud.
Noortekogu asutati kaks aastat tagasi, kuhu kuuluvad 7.- 9. klassi õpilased. Selle eesmärk on kaasata noori mitmesugustesse üritustesse ja selgitada, kuidas meiesugused saaksid erinevates asjades kaasa rääkida. Me tahaksime muuta oma elu põnevamaks, mõeldes välja lahedaid üritusi. Meile räägiti, kui osa võtta noortekogu tööst, avanevad ehk paljud uksed. Näiteks saab reisida, ilma et peaks maksma sadu eurosid, saaksime uusi tutvusi ja infot maailma kohta. Tänu õpilaskogule toimus näiteks Kuressaares lumememmede ehitamine. Meile selgitati, kuidas oma ideid teistega jagada ja võimalusel neid ka ellu viia.
Toimus ka väike auhinnaline mäng. Mängu mõte oli selles, kui hästi sul nähtu meelde jääb ja kuidas sa seda teistele edasi seletad. See, mida üks rääkis, pidi teine üles joonistama.
Vestluse ajal käis ringi registreerimisleht, kuhu kõik kirjutasid enda kontaktandmed. Praegu tundub see väga põnev ja paljud meist on valmis kaasa lööma. Kuressare noored oskasid sellest huvitavalt rääkida ja meid vaimustuma panna.
Aprilli lõpus toimuks juba esimene kogunemislaager, kuhu kindlasti nii mõnigi meie hulgast minna plaanib. See on hea viis uute inimestega kohtumiseks ja innustaks nii mõndagi sellelaadset tööd tegema.
Agne, Aili
esmaspäev, 18. märts 2013
Mõtted, plaanid, soovid 4. veerandiks.
Klassijuhatajatunnis kirjutasid seitsmendikud oma mõtteid 4. veerandi kohta. Siin need nüüd on.
Lumi võiks juba ära sulada. Ilmad võiksid kiiremini soojemaks minna.
Soovin hoida oma hinded sama head nagu need praegu on.Tunnistusele loodan ikka vaid nelju - viisi. Õpetajad võiksid mõista, et noortel on suve saabudes muudki teha, seetõttu ei tohiks palju koduseid töid anda. Viimane veerand võiks natuke kergem olla, sest 3. veerand oli väga raske. Soovin, et kõik tähtsamad hindelised tööd edeneksid hästi. Soovin, et kõik klassikaaslased saaksid oma hinded korda. Ka need, kellel on tõesti raske, aga ise samuti tõsiselt pingutavad.
Loodan, et 4. veerand tuleb palju parem kui 3., sest siis olin ma sageli haige. Seetõttu ei olnud ka hinded kõige paremad. Soovin, et õppimises kõik hästi läheks ja korras oleks.
4. veerandil peab inimeseõpetust hästi hoolega õppima, sest selles aines tuleb üleminekueksam. Loodan, et teeme eksami ilusasti ära. Kõigele vaatamata, jama aine... Soovin, et kõik õpiksid hästi, annaks endast parima, sest - tulemas on ju SUVI. Kannatagem see üks veerand veel ära! Loodan, et suvi tuleb nii ruttu kui võimalik. Siis saab koolist puhata. Mu mõtted on juba suves, aga peab veel leidma jõudu, et 4. veerand üle elada.
Veerandi lõpus läheme ekskursioonile Lõuna-Eestisse. Meiega tulevad ka 6. ja 8. klass, tegelikult läheks parema meelega ainult oma klassiga. Meie reis võiks olla lõbus ja meeldejääv.
4. veerandil võiks olla palju ainetunde õues. Enamus üritusi võiksid õues toimuda; eriti siis, kui on päikeseline ja soe ilm. See veerand võiks mööduda ülikiiresti. 4. veerand võiks tulla elurõõmus, päikeseline, teguderohke, üritusterohke ning lõbus ja tore. Võiks olla vähemalt üks koolinädal, kus õpetajad annavad kas minimaalselt, või siis üldse mitte, koduseid töid.
Loodan, et ka sellel aastal toimub preemiareis tublidele õppuritele.
Spordipäeval võiks olla hea ilm ja suurepärased sportlikud tulemused.
Tahaks väga minna kooliga teatrisse, sest oleme seda igal aastal teinud. Kuulda oli, et sel aastal peaksime bussisõidu ise maksma, sest "Lapsed teatrisse" projekti enam ei ole. Aga need, kelle vanemad oleksid nõus kogu raha maksma, läheksid kindlasti - seega, võiks ikka korra ühel teatrietendusel ära käia.
Võiks toimuda palju laagreid, kus me saaksime õppida näiteks kanuuga sõitmist või siis öösel patrullida. Õppeaastalõpu Võhma laager võiks ikka toimuda, sest varasemad olid täitsa huvitavad. Võiks teha üritusi koos teiste koolidega. Võiks toimuda muusikaalane üritus, kus esineks meie kooli bänd, aga bändid ka teistest koolidest. Võiks olla igasuguseid väljasõite. Loodan, et tuleb palju lahedaid ööbimisega üritusi. Võiksime minna kuskile mere äärde. Kuna ilmad lähevad soojemaks, võiks kuskil telkida ja grillida. Me võiksime ka Saaremaalt välja minna, näiteks Tallinnasse või Rakverre, või Pärnu veeparki. Võiksime minna loomaaeda või kuhugi karnevalile.
Iga klass võiks mingi laheda ürituse välja pakkuda ja selle ürituse läbiviimisele ise kaasa aidata.
Võiks toimuda mõni klassiõhtu.
Võiksime teha selliseid asju, mis vabastaks meid stressist. Tahaks lihtsalt hullata, mitte terve veerand vaid oma hinnete pärast muretseda. Saaksime natukenegi mured endast välja lülitada...
Loodan, et koolivorm ei tule nii pea, kui üldse tuleb...
Kaasõpilastele soovime - olge rõõmsad! Olge lahedad ja nautige igat päeva! Olge kõigi suhtes viisakad ja sõbralikud! Tundke elust rõõmu! Olge igaühe suhtes mõistvad!
Ärge soovige inimestele halba, see kõik tuleb teile endile tagasi!
Edu meile kõigile 4. veerandiks!
Soovime kõigile häid hindeid ja kordaminekuid.
Kärla kooli 7. klass.
Lumi võiks juba ära sulada. Ilmad võiksid kiiremini soojemaks minna.
Soovin hoida oma hinded sama head nagu need praegu on.Tunnistusele loodan ikka vaid nelju - viisi. Õpetajad võiksid mõista, et noortel on suve saabudes muudki teha, seetõttu ei tohiks palju koduseid töid anda. Viimane veerand võiks natuke kergem olla, sest 3. veerand oli väga raske. Soovin, et kõik tähtsamad hindelised tööd edeneksid hästi. Soovin, et kõik klassikaaslased saaksid oma hinded korda. Ka need, kellel on tõesti raske, aga ise samuti tõsiselt pingutavad.
Loodan, et 4. veerand tuleb palju parem kui 3., sest siis olin ma sageli haige. Seetõttu ei olnud ka hinded kõige paremad. Soovin, et õppimises kõik hästi läheks ja korras oleks.
4. veerandil peab inimeseõpetust hästi hoolega õppima, sest selles aines tuleb üleminekueksam. Loodan, et teeme eksami ilusasti ära. Kõigele vaatamata, jama aine... Soovin, et kõik õpiksid hästi, annaks endast parima, sest - tulemas on ju SUVI. Kannatagem see üks veerand veel ära! Loodan, et suvi tuleb nii ruttu kui võimalik. Siis saab koolist puhata. Mu mõtted on juba suves, aga peab veel leidma jõudu, et 4. veerand üle elada.
Veerandi lõpus läheme ekskursioonile Lõuna-Eestisse. Meiega tulevad ka 6. ja 8. klass, tegelikult läheks parema meelega ainult oma klassiga. Meie reis võiks olla lõbus ja meeldejääv.
4. veerandil võiks olla palju ainetunde õues. Enamus üritusi võiksid õues toimuda; eriti siis, kui on päikeseline ja soe ilm. See veerand võiks mööduda ülikiiresti. 4. veerand võiks tulla elurõõmus, päikeseline, teguderohke, üritusterohke ning lõbus ja tore. Võiks olla vähemalt üks koolinädal, kus õpetajad annavad kas minimaalselt, või siis üldse mitte, koduseid töid.
Loodan, et ka sellel aastal toimub preemiareis tublidele õppuritele.
Spordipäeval võiks olla hea ilm ja suurepärased sportlikud tulemused.
Tahaks väga minna kooliga teatrisse, sest oleme seda igal aastal teinud. Kuulda oli, et sel aastal peaksime bussisõidu ise maksma, sest "Lapsed teatrisse" projekti enam ei ole. Aga need, kelle vanemad oleksid nõus kogu raha maksma, läheksid kindlasti - seega, võiks ikka korra ühel teatrietendusel ära käia.
Võiks toimuda palju laagreid, kus me saaksime õppida näiteks kanuuga sõitmist või siis öösel patrullida. Õppeaastalõpu Võhma laager võiks ikka toimuda, sest varasemad olid täitsa huvitavad. Võiks teha üritusi koos teiste koolidega. Võiks toimuda muusikaalane üritus, kus esineks meie kooli bänd, aga bändid ka teistest koolidest. Võiks olla igasuguseid väljasõite. Loodan, et tuleb palju lahedaid ööbimisega üritusi. Võiksime minna kuskile mere äärde. Kuna ilmad lähevad soojemaks, võiks kuskil telkida ja grillida. Me võiksime ka Saaremaalt välja minna, näiteks Tallinnasse või Rakverre, või Pärnu veeparki. Võiksime minna loomaaeda või kuhugi karnevalile.
Iga klass võiks mingi laheda ürituse välja pakkuda ja selle ürituse läbiviimisele ise kaasa aidata.
Võiks toimuda mõni klassiõhtu.
Võiksime teha selliseid asju, mis vabastaks meid stressist. Tahaks lihtsalt hullata, mitte terve veerand vaid oma hinnete pärast muretseda. Saaksime natukenegi mured endast välja lülitada...
Loodan, et koolivorm ei tule nii pea, kui üldse tuleb...
Kaasõpilastele soovime - olge rõõmsad! Olge lahedad ja nautige igat päeva! Olge kõigi suhtes viisakad ja sõbralikud! Tundke elust rõõmu! Olge igaühe suhtes mõistvad!
Ärge soovige inimestele halba, see kõik tuleb teile endile tagasi!
Edu meile kõigile 4. veerandiks!
Soovime kõigile häid hindeid ja kordaminekuid.
Kärla kooli 7. klass.
reede, 15. märts 2013
Emakeelenädal.
11. märtsil algas emakeelenädal.
Sellele eelneval nädalal tegid kõik õpilased eesti keele kooliolümpiaadi. Meile anti töölehed, meie ülesanne oli küsimustele vastata. Selle ürituse eesmärk oli välja selgitada, kes on klassi parim emakeeletundja.
14. märtsil oli emakeelepäev.
Hommikul, peale 1. tundi, toimus kogunemine. Selle viis läbi eesti keele õpetaja Ene Heinmets. Üritus algas 9. klassi õpilase Hanna luuletuse lugemisega. Seejärel kutsuti kõikide klasside parimad emakeeletundjad saali ette.
Tuli välja, et meie klass oli kõige tublim, sest meist kutsuti ette peaaegu pool klassi. 7. klassi parim oli aga Oskar!!! Seda võiski arvata, sest ta on igas aines väga hea. Kõik, kes ette kutsuti, said diplomi ja šokolaadimedali. Loomulikult tehti ka üks korralik grupipilt.
Siis läksid tunnid edasi.
Märt, Oskar, Joonas, Delis
Sellele eelneval nädalal tegid kõik õpilased eesti keele kooliolümpiaadi. Meile anti töölehed, meie ülesanne oli küsimustele vastata. Selle ürituse eesmärk oli välja selgitada, kes on klassi parim emakeeletundja.
14. märtsil oli emakeelepäev.
Hommikul, peale 1. tundi, toimus kogunemine. Selle viis läbi eesti keele õpetaja Ene Heinmets. Üritus algas 9. klassi õpilase Hanna luuletuse lugemisega. Seejärel kutsuti kõikide klasside parimad emakeeletundjad saali ette.
Tuli välja, et meie klass oli kõige tublim, sest meist kutsuti ette peaaegu pool klassi. 7. klassi parim oli aga Oskar!!! Seda võiski arvata, sest ta on igas aines väga hea. Kõik, kes ette kutsuti, said diplomi ja šokolaadimedali. Loomulikult tehti ka üks korralik grupipilt.
Siis läksid tunnid edasi.
Märt, Oskar, Joonas, Delis
Klassijuhatajatund pangandusest.
12. märtsil käis meile rahast ja pangandusest üldiselt rääkimas Saaremaa Swedbank'i juht Liilia Mesila.
See tund oli päris huvitav.
Liilia näitas meile teemakohaseid, aga lõbusaid slaide, esitas küsimusi, pani meid mõtlema ja vastama. Seetõttu saime palju kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Näiteks küsis ta, kellel on olemas pangakaart, kuidas me oma arveid kontrollime jne. Ta hoiatas, et me ei võtaks SMS laene, sest sellega kaasneb topelthinna tagasi maksmine.
Väga põnev oli kuulata ajalugu raha kohta. Meile räägiti müntidest ja kullast; räägiti, millal tuli kasutusele paberraha, millal tulid kasutusele esimesed pangaautomaadid. Liilia näitas meile erinevate riikide kahe-euroseid münte, et võrrelda nende väljanägemist.
Meile püüti selgitada, kuidas rahaga ümber käia ja mida teha siis, kui on plaan hakata raha koguma. Liilia tõi mitmesuguseid näiteid, kuidas saada kokku summa, mida millegi ostmiseks väga vaja oleks. Ta soovitas tõsiselt järele mõelda, enne kui pangalaenu kasuks otsustame...
Selles tunnis saime teada palju uut; seda enam, et tavaliselt mõtleme me rahale vaid siis, kui midagi osta soovime... Tegelikult on vägagi vaja teada, kuidas oma raha kasutada. Meie meelest oli see kõik väga oluline.
Agne, Katrina, Katriin
See tund oli päris huvitav.
Liilia näitas meile teemakohaseid, aga lõbusaid slaide, esitas küsimusi, pani meid mõtlema ja vastama. Seetõttu saime palju kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Näiteks küsis ta, kellel on olemas pangakaart, kuidas me oma arveid kontrollime jne. Ta hoiatas, et me ei võtaks SMS laene, sest sellega kaasneb topelthinna tagasi maksmine.
Väga põnev oli kuulata ajalugu raha kohta. Meile räägiti müntidest ja kullast; räägiti, millal tuli kasutusele paberraha, millal tulid kasutusele esimesed pangaautomaadid. Liilia näitas meile erinevate riikide kahe-euroseid münte, et võrrelda nende väljanägemist.
Meile püüti selgitada, kuidas rahaga ümber käia ja mida teha siis, kui on plaan hakata raha koguma. Liilia tõi mitmesuguseid näiteid, kuidas saada kokku summa, mida millegi ostmiseks väga vaja oleks. Ta soovitas tõsiselt järele mõelda, enne kui pangalaenu kasuks otsustame...
Selles tunnis saime teada palju uut; seda enam, et tavaliselt mõtleme me rahale vaid siis, kui midagi osta soovime... Tegelikult on vägagi vaja teada, kuidas oma raha kasutada. Meie meelest oli see kõik väga oluline.
Agne, Katrina, Katriin
Loeng lambakasvatusest.
Reedel, 8. märtsil, toimus meil loeng põllumajandusest üldiselt, konkreetsemalt aga lammastest ja lambakasvatusest.
Meie kooli vilistlane, Minna Raun, rääkis ja näitas slaidiprogrammi, kuidas toimub töö Kandla lambafarmis. Lambaid karjatatakse seal lambakoerte ja isegi hobustega. Lisaks neile on ka kaks valget valvekoera. Lambad on põhiliselt elektriaedikutes ja suvel tuleb neile joogiks viia palju liitreid vett. Saime teada, kuidas lambaid toidetakse ja ravitakse ning kuidas neid huntide eest kaitstakse. Minna rääkis ka, kuidas lambaid karjatatakse, kuidas pügatakse ja söödetakse.
Meile räägiti ka, et pärast valvekoerte muretsemist on huntide poolt lambaid murtud palju vähem. Saime teada, kes on kõige kiiremad lammaste pügajad ja nägime ka videot kahest koerast, kes karja ajasid. Kuulsime sõnu, mida peremees koerte tööle rakendamisel kasutab.
Lõpus täitsime me küsitluslehe, kus tuli vastata kõige selle kohta, mida me loengus kuulsime. Küsiti ka, mida me arvame tänapäeva põllumajandusest.
See oli päris huvitav loeng ja me saime palju targemaks.
Kevin, Aili, Marilin
Meie kooli vilistlane, Minna Raun, rääkis ja näitas slaidiprogrammi, kuidas toimub töö Kandla lambafarmis. Lambaid karjatatakse seal lambakoerte ja isegi hobustega. Lisaks neile on ka kaks valget valvekoera. Lambad on põhiliselt elektriaedikutes ja suvel tuleb neile joogiks viia palju liitreid vett. Saime teada, kuidas lambaid toidetakse ja ravitakse ning kuidas neid huntide eest kaitstakse. Minna rääkis ka, kuidas lambaid karjatatakse, kuidas pügatakse ja söödetakse.
Meile räägiti ka, et pärast valvekoerte muretsemist on huntide poolt lambaid murtud palju vähem. Saime teada, kes on kõige kiiremad lammaste pügajad ja nägime ka videot kahest koerast, kes karja ajasid. Kuulsime sõnu, mida peremees koerte tööle rakendamisel kasutab.
Lõpus täitsime me küsitluslehe, kus tuli vastata kõige selle kohta, mida me loengus kuulsime. Küsiti ka, mida me arvame tänapäeva põllumajandusest.
See oli päris huvitav loeng ja me saime palju targemaks.
Kevin, Aili, Marilin
Võrkpallivõistlustel.
7. märtsil käisime me Lümandas maakoolide võrkpallivõistlustel.
Võistkondi oli kokku neli - Kärla, Lümanda, Leisi ja Valjala. Meie kooli võistkonda kuulusid Kristel, Ketlin, Sirli, Helina, Liisbet ja Sandra. Meie treeneriks oli Jüri Tõru.
Võistlused algasid kell 10.00.
Esimene mäng toimus meil Leisi võistkonnaga, 2. mäng oli Valjalaga. Viimane mäng oli Lümandaga. Kaks esimest mängu me kaotasime, viimase aga õnneks võitsime. Selleks, et me kaotame Valjalale, olime me valmis - nad on nii tugevad. Nad on võitjad olnud juba 10 aastat järjest. Leisiga mängides oli kuni viimaste punktideni kõik väga tasavägine, aga paar punkti Leisi kasuks otsustasid võitja. Lümanda tüdrukud aga muudkui naersid; jäi mulje, et nad ei võta seda mängu üldse tõsiselt. Selle mängu võitsime me suure edumaaga.
Võistlus oli raske ja hinge peale jäi see, et me kaotasime 2. koha ühe punktiga. Kooli tulime tagasi 3. kohaga. Võitis muidugi Valjala.Tegelikult olime me tublid ning loodame, et järgmine kord läheb paremini.
Igast võistkonnast valiti välja ka parim mängija. Meie võistkonnast oli selleks Helina.
Päev oli pikk ja väsitav, aga jäime sellega ikkagi rahule.
Ketlin, Helina, Kristel, Sirli
Võistkondi oli kokku neli - Kärla, Lümanda, Leisi ja Valjala. Meie kooli võistkonda kuulusid Kristel, Ketlin, Sirli, Helina, Liisbet ja Sandra. Meie treeneriks oli Jüri Tõru.
Võistlused algasid kell 10.00.
Esimene mäng toimus meil Leisi võistkonnaga, 2. mäng oli Valjalaga. Viimane mäng oli Lümandaga. Kaks esimest mängu me kaotasime, viimase aga õnneks võitsime. Selleks, et me kaotame Valjalale, olime me valmis - nad on nii tugevad. Nad on võitjad olnud juba 10 aastat järjest. Leisiga mängides oli kuni viimaste punktideni kõik väga tasavägine, aga paar punkti Leisi kasuks otsustasid võitja. Lümanda tüdrukud aga muudkui naersid; jäi mulje, et nad ei võta seda mängu üldse tõsiselt. Selle mängu võitsime me suure edumaaga.
Võistlus oli raske ja hinge peale jäi see, et me kaotasime 2. koha ühe punktiga. Kooli tulime tagasi 3. kohaga. Võitis muidugi Valjala.Tegelikult olime me tublid ning loodame, et järgmine kord läheb paremini.
Igast võistkonnast valiti välja ka parim mängija. Meie võistkonnast oli selleks Helina.
Päev oli pikk ja väsitav, aga jäime sellega ikkagi rahule.
neljapäev, 14. märts 2013
Mõtteid koolivormist.
Klassijuhatajatunnis rääkisime me koolivormist, selle headest ja halbadest külgedest ja ka päris oma, Kärla kooli koolivormi võimalikkusest.
Koolivorm võiks olla -
1.ühine pidulik riietus
2.et vältida või vähemalt väheneks riiete pärast narrimine ja kiusamine
3.nii õpilastel, aga siis ka õpetajatel
4.koolivormil polegi mingisuguseid positiivseid külgi
5.minnes esindama oma kooli, võiks kõigil olla sarnane garderoob ja teised näeksid, et oleme just sealt koolist
6.siis ei peaks nii palju raha riiete peale kulutama
7.kui materjal on hea, siis oleks ehk ka mugav kanda
8.siis tüdrukud ei riietu nagu tead - küll - mismoodi...
9.ei narrita neid, kellel pole palju raha, et uhkeid riideid osta
Koolivormi negatiivne pool -
1.igapäeva koolipilt oleks väga igav, sest pole erinevaid säravaid värve
2.kõik õpilased näevad igavalt ühesugused välja, inimesi võib lausa omavahel segi ajada
3.pole veel näinud ühtegi lahedat ja ilusat koolivormi, et sellist taga igatseda
4.ei usu, et koolivorm õpilaste käitumist või õppimisse suhtumist muudaks
5.sel juhul ei saaks kanda päris seda, mida tahaks
6.tunneks ennast lihtsalt ebamugavalt
7.kui see pesus on, mida siis selga panna?
8.kuidas garanteerida, et see oleks kõigile meelepärane riietus
9.kui mingi osa vormist ära kaob, siis on järjekordselt vaja uus ese osta
10.kandes pidevalt, ei saa koolivormi pesta ja koolis kogutud higi jääb riide külge haisema
Arutelust tuli välja, et koolivormi eelistas vaid 2 last, peamiseks mureks peetakse riiete pärast narrimist.
Enamus koolivormi ei soovi, sest kardetakse, et nende riietega hakkab lihtsalt palav. Kui see peaks tõesti olema, siis ainult mingi džemper või fliis, äärmisel juhul vest. Lisaks kõigele näevad õpilased ühtemoodi välja. Jäägu ikka võimalus riideid valida oma soovi ja mugavuse järgi. Õpilastel on ka hirm, kui kohustuslik riietus ikka üldse ei meeldi, aga kõigele vaatamata seda kandma peab, siis ei taha enam kooli tulla... Lisaks sellele, ühte ja sama asja iga päev kanda - ülitüütu!!! Koolivormi eelistavad täiskasvanud; kandku siis ise oma töö juures vormiriietust!
Milline võiks meie koolivorm siis välja näha?
Tüdrukud võiksid kanda tumedamat lühikeste või pikkade varrukatega pluusi, Kärla triipudega musta või sinist seelikut, tumedaid retuuse ja musti kingi.
Poistel võiks olla valge või sinine triiksärk, Kärla triibuvest, sinised või mustad teksapüksid või põlvpüksid ja mustad kingad.
Ühine võiks olla kas vöö või müts.
Midagi suurt küll ei sooviks, aga kui on mingigi väike asi, siis võiks peal olla kooli logo.
Kui midagi ühesugust peaks olema, siis tumedam vest või dressipluus, mille peal on meie kooli logo.
Koolivorm võiks olla -
1.ühine pidulik riietus
2.et vältida või vähemalt väheneks riiete pärast narrimine ja kiusamine
3.nii õpilastel, aga siis ka õpetajatel
4.koolivormil polegi mingisuguseid positiivseid külgi
5.minnes esindama oma kooli, võiks kõigil olla sarnane garderoob ja teised näeksid, et oleme just sealt koolist
6.siis ei peaks nii palju raha riiete peale kulutama
7.kui materjal on hea, siis oleks ehk ka mugav kanda
8.siis tüdrukud ei riietu nagu tead - küll - mismoodi...
9.ei narrita neid, kellel pole palju raha, et uhkeid riideid osta
Koolivormi negatiivne pool -
1.igapäeva koolipilt oleks väga igav, sest pole erinevaid säravaid värve
2.kõik õpilased näevad igavalt ühesugused välja, inimesi võib lausa omavahel segi ajada
3.pole veel näinud ühtegi lahedat ja ilusat koolivormi, et sellist taga igatseda
4.ei usu, et koolivorm õpilaste käitumist või õppimisse suhtumist muudaks
5.sel juhul ei saaks kanda päris seda, mida tahaks
6.tunneks ennast lihtsalt ebamugavalt
7.kui see pesus on, mida siis selga panna?
8.kuidas garanteerida, et see oleks kõigile meelepärane riietus
9.kui mingi osa vormist ära kaob, siis on järjekordselt vaja uus ese osta
10.kandes pidevalt, ei saa koolivormi pesta ja koolis kogutud higi jääb riide külge haisema
Arutelust tuli välja, et koolivormi eelistas vaid 2 last, peamiseks mureks peetakse riiete pärast narrimist.
Enamus koolivormi ei soovi, sest kardetakse, et nende riietega hakkab lihtsalt palav. Kui see peaks tõesti olema, siis ainult mingi džemper või fliis, äärmisel juhul vest. Lisaks kõigele näevad õpilased ühtemoodi välja. Jäägu ikka võimalus riideid valida oma soovi ja mugavuse järgi. Õpilastel on ka hirm, kui kohustuslik riietus ikka üldse ei meeldi, aga kõigele vaatamata seda kandma peab, siis ei taha enam kooli tulla... Lisaks sellele, ühte ja sama asja iga päev kanda - ülitüütu!!! Koolivormi eelistavad täiskasvanud; kandku siis ise oma töö juures vormiriietust!
Milline võiks meie koolivorm siis välja näha?
Tüdrukud võiksid kanda tumedamat lühikeste või pikkade varrukatega pluusi, Kärla triipudega musta või sinist seelikut, tumedaid retuuse ja musti kingi.
Poistel võiks olla valge või sinine triiksärk, Kärla triibuvest, sinised või mustad teksapüksid või põlvpüksid ja mustad kingad.
Ühine võiks olla kas vöö või müts.
Midagi suurt küll ei sooviks, aga kui on mingigi väike asi, siis võiks peal olla kooli logo.
Kui midagi ühesugust peaks olema, siis tumedam vest või dressipluus, mille peal on meie kooli logo.
teisipäev, 5. märts 2013
Kokkamine on lahe
28. veebruaril oli 7. ja 4. klassil kolm esimest tundi vabad ,kuna kokkasime Kärla sööklas koos Laulasmaa Spa koka Angelica Udekülliga.
Sööklas jaotati õpilased viide rühma. Iga grupp pidi retsepti järgi valmistama salati, mida koolisööklas pole varem õpilastele pakutud.
Alustasime köögiviljade puhastamise, koorimise ja tükeldamisega. Mõningaid asju tuli ka riivida, seejärel valmistasime kastmed ja lõpuks panime kõik kokku.
Kui salatid valmis said, oli käes 1.-4. klassi söögivahetund. Me katsime lauad ja panime salatid kaussidesse. Igast rühmast valiti kaks õpilast, kes jäid omavalmistatud salatit pakkuma. Meie klassist olid Aili ja Kristel, Oskar ja Paul-Mark, Helina ja Delis. Pakkusime kikerhernesalatit, nuikapsa-õunasalatit, röstitud ahjupeedisalatit, hapukapsasalatit ja pastinaagi-pirnisalatit. Seejärel hindasid õpilased salateid 5-palli süsteemis. Lõpptulemus oli väga kirev, sest nii palju kui oli sööjaid, nii palju oli ka arvamusi. Salatitele järgnesid läätsesupp lambalihaga ning magustoiduks oli astelpajuvaht. Sama toimus ka 5.-9.klasside vahetunnil.
Päeva jäädvustas fotograaf Alar Allas. Meie üritust külastasid ka ajakirjanikud Saaremaa kohalikest lehtedest.
Õpilastele anti tänukiri osalemise ja heade salatite eest.
Kevin, Märt, Joonas, Aili, Kristel, Paul-Mark
Sööklas jaotati õpilased viide rühma. Iga grupp pidi retsepti järgi valmistama salati, mida koolisööklas pole varem õpilastele pakutud.
Alustasime köögiviljade puhastamise, koorimise ja tükeldamisega. Mõningaid asju tuli ka riivida, seejärel valmistasime kastmed ja lõpuks panime kõik kokku.
Kui salatid valmis said, oli käes 1.-4. klassi söögivahetund. Me katsime lauad ja panime salatid kaussidesse. Igast rühmast valiti kaks õpilast, kes jäid omavalmistatud salatit pakkuma. Meie klassist olid Aili ja Kristel, Oskar ja Paul-Mark, Helina ja Delis. Pakkusime kikerhernesalatit, nuikapsa-õunasalatit, röstitud ahjupeedisalatit, hapukapsasalatit ja pastinaagi-pirnisalatit. Seejärel hindasid õpilased salateid 5-palli süsteemis. Lõpptulemus oli väga kirev, sest nii palju kui oli sööjaid, nii palju oli ka arvamusi. Salatitele järgnesid läätsesupp lambalihaga ning magustoiduks oli astelpajuvaht. Sama toimus ka 5.-9.klasside vahetunnil.
Päeva jäädvustas fotograaf Alar Allas. Meie üritust külastasid ka ajakirjanikud Saaremaa kohalikest lehtedest.
Õpilastele anti tänukiri osalemise ja heade salatite eest.
Kooli sünnipäev
Klõpsa pildil!
27. veebruaril peeti Kärla kooli 103. sünnipäeva. Õnnitlusi ja tänusõnu sai kool küllaga.
Külalisteks olid lapsevanemad, vilistlased, endised õpetajad jne. Oli võimalik osta ka sponsorpileteid, mille raha läheb kunstiklassi tarbeks. Kokku koguti üle 200 euro.
Sünnipäevapeol esinesid praegused Kärla kooli õpilased. Toimus kontsert - laulis lastekoor, poistekoor, mängiti mitmesugusid pille, lauldi ja tantsiti. Kontserdi kava oli sisukas, esinemiste vahel lugesid 3. klassi õpilased endatehtud luuletusi ja pärast seda andsid nad infot järgmiste esinejate kohta.
Suurteks abijõududeks olid ka meie klassi poisid Paul-Mark ja Oskar, kelle ülesandeks oli esinejaid aidata küll pultide, küll toolidega... - kord lavale, kord lavalt ära.
Meie klassi mitmed etlejad võtsid osa eesti keele õpetaja koostatud luulepõimikust, millega esineti ka vabariigi aastapäevapeol valla klubis.
Kontserdil tuli esimest korda lavale meie kooli oma bänd. Kõik kulges ülihästi, kuni juhtus väike viperus - üks kitarr oli täiesti häälest ära. Tehniliste probleemide tõttu esinesid nad lausa kaks korda.
Peale pikka ja nauditavat kontserti pakuti kõigile külalistele maitsvat sünnipäevatorti, kohvi ja morssi. Meie klassi mõnede tüdrukute tööks oli koogi ja morsi jagamine.
Oli üks päris huvitav keskpäevaõhtu.
Paul-Mark, Oskar, Ketlin, Marilin, Helina, Agne, Sirli, Katriin, Delis, Kristel
pühapäev, 3. märts 2013
Iseseisvuspäev.
Meie koolis peeti 22. veebruaril Eesti Iseseisvuspäeva.
Sel päeval olid kõik õpilased ja õpetajad kooli tulnud pidulikus riietuses.
Toimus 4 ainetundi, enne aulasse minekut aga rivistuti klasside kaupa koridori. Siis pandi muusika mängima, kõik õpilased sisenesid aulasse, läksid punasele vaibale ja tervitasid ning kätlesid meie kooli direktorit ja õpilasesinduse presidenti. Kui kõik olid saalis oma kohad sisse võtnud, lauldi Eesti riigihümni.
Algas aktus.
Üritusele oli kutsustud mitmeid tähtsaid inimesi. Näiteks meie vallavanem Villi Pihl ja valla volikoguesimees Ülar Tänak, kes pidasid päris pikad, aga südantsoojendavad kõned. Sõna võttis loomulikult ka direktor Jaan Lember, samuti ei puudunud väike kontsert.
Aktus oli pidulik, enamus täitsa nautis seda.
Ürituse lõppedes läksid kohe koolibussid ja me saime kõik päris vara koju.
Sirli, Kevin, Kristel
Sel päeval olid kõik õpilased ja õpetajad kooli tulnud pidulikus riietuses.
Toimus 4 ainetundi, enne aulasse minekut aga rivistuti klasside kaupa koridori. Siis pandi muusika mängima, kõik õpilased sisenesid aulasse, läksid punasele vaibale ja tervitasid ning kätlesid meie kooli direktorit ja õpilasesinduse presidenti. Kui kõik olid saalis oma kohad sisse võtnud, lauldi Eesti riigihümni.
Algas aktus.
Üritusele oli kutsustud mitmeid tähtsaid inimesi. Näiteks meie vallavanem Villi Pihl ja valla volikoguesimees Ülar Tänak, kes pidasid päris pikad, aga südantsoojendavad kõned. Sõna võttis loomulikult ka direktor Jaan Lember, samuti ei puudunud väike kontsert.
Aktus oli pidulik, enamus täitsa nautis seda.
Ürituse lõppedes läksid kohe koolibussid ja me saime kõik päris vara koju.
Sirli, Kevin, Kristel
Suusatamas.
Käisin 21. veebruaril Karujärvel suusatamas.
Meie klassist võistles seal ka Paul-Mark, Kristel ja Delis jagasid aga osavõtjatele teed.
Suusatasin nii nagu suutsin ja oskasin. Rada oli libe,kuid selle peal oli veidi lund, mis mind häiris. Võistlejaid oli palju. Minu vanuserühmas oli näiteks 20 osavõtjat. Mina sain 4. koha. Arvan, et oleksin võinud paremini suusatada.
Kärla Põhikool sai tüdrukute arvestuses ja ka üldkokkuvõttes I koha. Saime ka karika.
Ilm oli suusatamiseks küll päikeseline, aga natuke külm. Kõigele vaatamata meeldis mulle väga võistelda.
Aili
Meie klassist võistles seal ka Paul-Mark, Kristel ja Delis jagasid aga osavõtjatele teed.
Suusatasin nii nagu suutsin ja oskasin. Rada oli libe,kuid selle peal oli veidi lund, mis mind häiris. Võistlejaid oli palju. Minu vanuserühmas oli näiteks 20 osavõtjat. Mina sain 4. koha. Arvan, et oleksin võinud paremini suusatada.
Kärla Põhikool sai tüdrukute arvestuses ja ka üldkokkuvõttes I koha. Saime ka karika.
Ilm oli suusatamiseks küll päikeseline, aga natuke külm. Kõigele vaatamata meeldis mulle väga võistelda.
Aili
Sõbrapäev.
Sõbrapäeva tähistasime taas 14. veebruaril.
Juba hommikul kooli sisenedes märkasime seinte ja uste peal südamekujulisi kaunistusi, mis tegid ruumid rõõmsaks ja hubaseks.
See päev algas kogunemisega, kus kuulutati välja kõikide klasside kõige sõbralikumad õpilased ja esimest korda ka kõige sõbralikum õpetaja. Meie klassist valiti selleks Katriin, aga õpetajate hulgast õpetaja Leana. Tänutäheks selle aunime eest said nad rinda südamekujulised puidust prossid.
Lisaks sellele oli avatud ka sõbrapäevapostkontor.Iga klassi ukse taga oli päris oma uhkete nikerdustega postkast. Kaarte ja kingitusi saadi palju ja kõigile jätkus piisavalt rõõmu. Sõbrad jagasid omavahel komme, šokolaade, südamekesi jms.
Üks nurk oli pildistamiseks sobivaks tehtud. Tehti pilte koos oma heade sõpradega. Pilte oli palju, igaüks valis endale meeldivamad.
Selleaastane sõbrapäev oli hästi korraldatud. Tänu sellisele üritusele said kindlasti kõik kuulda ilusaid sõbrapäevasoove. Oli eriline ja rõõmurohke päev.
Delis, Ketlin, Katriin
Juba hommikul kooli sisenedes märkasime seinte ja uste peal südamekujulisi kaunistusi, mis tegid ruumid rõõmsaks ja hubaseks.
See päev algas kogunemisega, kus kuulutati välja kõikide klasside kõige sõbralikumad õpilased ja esimest korda ka kõige sõbralikum õpetaja. Meie klassist valiti selleks Katriin, aga õpetajate hulgast õpetaja Leana. Tänutäheks selle aunime eest said nad rinda südamekujulised puidust prossid.
Lisaks sellele oli avatud ka sõbrapäevapostkontor.Iga klassi ukse taga oli päris oma uhkete nikerdustega postkast. Kaarte ja kingitusi saadi palju ja kõigile jätkus piisavalt rõõmu. Sõbrad jagasid omavahel komme, šokolaade, südamekesi jms.
Üks nurk oli pildistamiseks sobivaks tehtud. Tehti pilte koos oma heade sõpradega. Pilte oli palju, igaüks valis endale meeldivamad.
Selleaastane sõbrapäev oli hästi korraldatud. Tänu sellisele üritusele said kindlasti kõik kuulda ilusaid sõbrapäevasoove. Oli eriline ja rõõmurohke päev.
Delis, Ketlin, Katriin
Vastlapäev.
12.veebruaril toimus meie kooli vastlapäev.
Seoses sellega pakuti meile koolisööklas hernesuppi ja vastlakuklit. Pärast seda läksime aga bussidega Dejevosse. Seal olid ettevalmistatud pikad suusarajad ja mõnusad kelgumäed. Oli võimalus ka grillimiseks, aga seekord sõime me oma kõhud täis juba enne ürituse algust.
Ümbritsev loodus oli ilus. Kelgumägi oli suur ning sinna olid tulnud mitmete koolide õpilased.
Õpetaja Külli oli kaasa võtnud kilekotte ja pappkaste, aga ka magamismatte. Neid kasutades püüdsimegi mäest alla lasta. Ausalt öeldes, ega see väga hästi õnnestunud. Kellel olid ikka kaasas õiged liulaskmisevahendid, sõitsid päris kaugele ja pikalt teistest eest ära. Aga neid vahendeid sai omavahel sõbralikult jagatud. Oli päris huvitav vaadata, kuidas mäest alla lasti - kes pea ees, kellel jalad ees; kes kõhuli, kes selili... Igatahes rõõmu ja nalja oli küllaga! Keda lume peal liuglemine ei huvitanud, ajas niisama juttu või tegi väikestviisi lumesõda.
Dejevos oli väga lõbus. Kui koolimajja tagasi jõudsime, oli kõigil suu naerul ja juttu jätkus kauemaks.
Klõpsa pildil!
Agne, Katrina, Joonas, Marilin, Helina
Seoses sellega pakuti meile koolisööklas hernesuppi ja vastlakuklit. Pärast seda läksime aga bussidega Dejevosse. Seal olid ettevalmistatud pikad suusarajad ja mõnusad kelgumäed. Oli võimalus ka grillimiseks, aga seekord sõime me oma kõhud täis juba enne ürituse algust.
Ümbritsev loodus oli ilus. Kelgumägi oli suur ning sinna olid tulnud mitmete koolide õpilased.
Õpetaja Külli oli kaasa võtnud kilekotte ja pappkaste, aga ka magamismatte. Neid kasutades püüdsimegi mäest alla lasta. Ausalt öeldes, ega see väga hästi õnnestunud. Kellel olid ikka kaasas õiged liulaskmisevahendid, sõitsid päris kaugele ja pikalt teistest eest ära. Aga neid vahendeid sai omavahel sõbralikult jagatud. Oli päris huvitav vaadata, kuidas mäest alla lasti - kes pea ees, kellel jalad ees; kes kõhuli, kes selili... Igatahes rõõmu ja nalja oli küllaga! Keda lume peal liuglemine ei huvitanud, ajas niisama juttu või tegi väikestviisi lumesõda.
Dejevos oli väga lõbus. Kui koolimajja tagasi jõudsime, oli kõigil suu naerul ja juttu jätkus kauemaks.
Klõpsa pildil!
neljapäev, 7. veebruar 2013
Miks ma öökooli ei läinud... ?
Põhjusi, miks mõni läks öökooli ja teine mitte, on mitmeid.
Meie õpetaja tundis huvi, mis võiks olla põhjuseks, et kõik 15 seitsmenda klassi õpilast öökooli ei jõudnud.
1. Mitmed klassikaaslased käisid Orissaare Gümnaasiumi muusikapäevade lõpetamisel. Sellel üritusel esinesid oma kooli bändid ja ka kaks Leisi noortebändi. Tehti mitmeid playbacke, mis olid väga lahedad ja naljakad. Sai ka tantsida.
On hea mõte kutsuda oma üritusele noori teistest koolidest. Midagi sellist võiks toimuda ka Kärla koolis. Saaks rohkem uusi sõpru ja tutvusi. Pealegi, selline üritus on õpilaste endi korraldatud, seega oli kaasatud võimalikult palju õpilasi. Sellest üritusest võisid osa võtta õpilased alates seitsmendast klassist üle kogu Saaremaa.
2.Mõni ei läinud öökooli, sest nad armastavad magada, aga öökoolis see vaevalt õnnestub.
Selliseid lahedaid üritusi võiks olla ka päeval. Igapäevased tavatunnid võiksid ära jääda, nende asemel oleksid tunnid, mida pakkus näiteks öökoolis. Arvestades noorte huvigruppe, võiksid siis ka tunnipikkused erinevad olla.
3.Mõni klassikaaslane lihtsalt ei viitsinud sellisest üritusest osa võtta. Oleks öökoolis erinevaid spordivõistlusi, siis võib-olla oleks ka osavõtt aktiivsem. Enne samalaadset üritust võiks õpilaste seas läbi viia küsitluse, millistel teemadel ja milliste juhendajatega nad ainetunde sooviksid. Valikuvõimalus tooks kindlasti rohkem osavõtjaid kohale.
4.Mõni klassikaaslane ütles julgelt ja otsekoheselt välja - selline üritus ei paku mingit pinget...
5. Üks ettepanek oli, et igal aastal võiks öökool olla erineva temaatikaga. Näiteks vanade kommete tähistamine... Tähistada võiks neid kombeid, millest tänapäeval eriti palju enam ei räägitagi. Või erinevate riikide kombed...
Igal juhul, mõtteainet on - seega, olgem ise aktiivsed neid teistega jagama!
Joonas, Katrina, Märt, Agne, Delis, Katriin
Meie õpetaja tundis huvi, mis võiks olla põhjuseks, et kõik 15 seitsmenda klassi õpilast öökooli ei jõudnud.
1. Mitmed klassikaaslased käisid Orissaare Gümnaasiumi muusikapäevade lõpetamisel. Sellel üritusel esinesid oma kooli bändid ja ka kaks Leisi noortebändi. Tehti mitmeid playbacke, mis olid väga lahedad ja naljakad. Sai ka tantsida.
On hea mõte kutsuda oma üritusele noori teistest koolidest. Midagi sellist võiks toimuda ka Kärla koolis. Saaks rohkem uusi sõpru ja tutvusi. Pealegi, selline üritus on õpilaste endi korraldatud, seega oli kaasatud võimalikult palju õpilasi. Sellest üritusest võisid osa võtta õpilased alates seitsmendast klassist üle kogu Saaremaa.
2.Mõni ei läinud öökooli, sest nad armastavad magada, aga öökoolis see vaevalt õnnestub.
Selliseid lahedaid üritusi võiks olla ka päeval. Igapäevased tavatunnid võiksid ära jääda, nende asemel oleksid tunnid, mida pakkus näiteks öökoolis. Arvestades noorte huvigruppe, võiksid siis ka tunnipikkused erinevad olla.
3.Mõni klassikaaslane lihtsalt ei viitsinud sellisest üritusest osa võtta. Oleks öökoolis erinevaid spordivõistlusi, siis võib-olla oleks ka osavõtt aktiivsem. Enne samalaadset üritust võiks õpilaste seas läbi viia küsitluse, millistel teemadel ja milliste juhendajatega nad ainetunde sooviksid. Valikuvõimalus tooks kindlasti rohkem osavõtjaid kohale.
4.Mõni klassikaaslane ütles julgelt ja otsekoheselt välja - selline üritus ei paku mingit pinget...
5. Üks ettepanek oli, et igal aastal võiks öökool olla erineva temaatikaga. Näiteks vanade kommete tähistamine... Tähistada võiks neid kombeid, millest tänapäeval eriti palju enam ei räägitagi. Või erinevate riikide kombed...
Igal juhul, mõtteainet on - seega, olgem ise aktiivsed neid teistega jagama!
Joonas, Katrina, Märt, Agne, Delis, Katriin
teisipäev, 5. veebruar 2013
Öökool
Veebruari esimesel päeval toimus meie koolis öökool, mis oli mõeldud 6-9 klassidele. See algas kell 20.00 ning kohale tuli 21 õpilast. Meie arvates oleks võinud olla ka rohkem.
Kõigepealt pidime oma nime kirja panema ja seejärel aulasse minema, kus õp. Külli rääkis meile öökooli reeglitest ja ajakavast.
Tunnid algasid kell 20.45 ja need kestsid tund aega. Vahetunnid olid 15 minutit.
Toimus kolm tundi. 1. tund oli eneseabi, kus räägiti sellest, kuidas valudest lahti saada. Teises tunnis räägiti narkootikumidest ja nende ohtudest. 3. tund oli poistel ja tüdrukutel eraldi. Tüdrukutel olid ilunipid, kus räägiti meikimisest ja juustehooldusest ning osad said ka õhtumeigi ja soengud. Poistel oli kriminalistika, kus Rainer Antsaar rääkis politsei tööst ja K-komando tegutsemisest. Õppisime võtma sõrmejälgi ja Rainer näitas Kristoveri peal, kuidas politseinikud kurjategijatel käsi raudu panevad.
Peale tundide lõppu sai minna ööklasse, kus pakuti makarone, salatit ja jogurtit.
Ülejäänud õhtu ja öö saime ise sisustada. Mõned vaatasid filmi, mõned tantsisid või läksid hoopis magama. Paljud õpilased läksid magama kella viie paiku, aga oli ka neid, kes jäid üles terveks ööks.
Hommikul 7.30 oli äratus ja oligi aeg koju hommikupudrule minna.
Üritus meeldis paljudele ning see võiks järgmisel aastal ka toimuda!
Ketlin, Marilin, Kevin, Kristel, Helina, Oskar, Aili, Paul-Mark
Kõigepealt pidime oma nime kirja panema ja seejärel aulasse minema, kus õp. Külli rääkis meile öökooli reeglitest ja ajakavast.
Tunnid algasid kell 20.45 ja need kestsid tund aega. Vahetunnid olid 15 minutit.
Toimus kolm tundi. 1. tund oli eneseabi, kus räägiti sellest, kuidas valudest lahti saada. Teises tunnis räägiti narkootikumidest ja nende ohtudest. 3. tund oli poistel ja tüdrukutel eraldi. Tüdrukutel olid ilunipid, kus räägiti meikimisest ja juustehooldusest ning osad said ka õhtumeigi ja soengud. Poistel oli kriminalistika, kus Rainer Antsaar rääkis politsei tööst ja K-komando tegutsemisest. Õppisime võtma sõrmejälgi ja Rainer näitas Kristoveri peal, kuidas politseinikud kurjategijatel käsi raudu panevad.
Peale tundide lõppu sai minna ööklasse, kus pakuti makarone, salatit ja jogurtit.
Ülejäänud õhtu ja öö saime ise sisustada. Mõned vaatasid filmi, mõned tantsisid või läksid hoopis magama. Paljud õpilased läksid magama kella viie paiku, aga oli ka neid, kes jäid üles terveks ööks.
Hommikul 7.30 oli äratus ja oligi aeg koju hommikupudrule minna.
Üritus meeldis paljudele ning see võiks järgmisel aastal ka toimuda!
teisipäev, 29. jaanuar 2013
Kohtumine Ranna Villas.
10. jaanuaril käis meie klass ja neljandikud talunik Aivar Kallase eestvedamisel Ranna Villa mahetalus. Selle külastuse eesmärgiks oli näha Šoti mägiveiseid ja kuulda mõtteid nende kasvatamisest.
See väljasõit algas hommikul peale 1. tundi ja koolist olime ära umbes kaks ainetundi. Sõit oli suhteliselt pikk, sest talu asus Mustjala lähedal mere ääres. See oli väga looduskaunis koht. Ilm oli talviselt jahe ja tuuline, õnneks olid enamus sellega arvestanud ja ennast soojalt riidesse pannud.
Kui tallu jõudsime, rääkis peremees Kairo meile oma talust ja selle algusaastaist; ta rääkis ka, kuidas neid loomi kasvatada ja kirjeldas nende erinevaid iseloome. Pärast läksime mägiveiseid vaatama, meil lubati neid toita. Nende loomade üheks lemmiknäsimiseks olid kuivatatud saia- ja leivaviilud. Kokku oli seal päris palju pruunikaid ja musta värvi loomi, oma paarsada isendit, ja nad kõik olid kindlate reeglite järgi aedikutesse paigutatud. Paljudele tegi nalja, kuidas mägiveised häält tegid. Nad olid päris julged ja jälgisid meid rahulikult. Nad olid väga karvased ja armsad. Peremees tutvustas meile kõige vanemaid ja kõige nooremaid loomi; igaühel neist oli šotipärane nimi. Aga kõikidel veistel oli üks ja sama perekonnanimi - Ranna Villa.
Ühes aias kapsasid ringi ka kaks hobust, mis tekitas paljudes küsimuse - miks nii?
Kui meie pikk ringkäik lõppes, kinkis peremees kõigile ka mahetootena valmistatud veiselihakonservi. Peab tunnistama, et see oli tõesti väga maitsev.
Vähe sellest, et nägime veiseid ja hobuseid, meie bussi tahtis tulla ka peremehe massiivselt suur koer. See oli nii naljakas.
Juba kooli poole tagasi sõites tegi õpetaja Margit pilte luikedest, kes olid mere äärde talvituma jäänud.
See väljasõit algas hommikul peale 1. tundi ja koolist olime ära umbes kaks ainetundi. Sõit oli suhteliselt pikk, sest talu asus Mustjala lähedal mere ääres. See oli väga looduskaunis koht. Ilm oli talviselt jahe ja tuuline, õnneks olid enamus sellega arvestanud ja ennast soojalt riidesse pannud.
Kui tallu jõudsime, rääkis peremees Kairo meile oma talust ja selle algusaastaist; ta rääkis ka, kuidas neid loomi kasvatada ja kirjeldas nende erinevaid iseloome. Pärast läksime mägiveiseid vaatama, meil lubati neid toita. Nende loomade üheks lemmiknäsimiseks olid kuivatatud saia- ja leivaviilud. Kokku oli seal päris palju pruunikaid ja musta värvi loomi, oma paarsada isendit, ja nad kõik olid kindlate reeglite järgi aedikutesse paigutatud. Paljudele tegi nalja, kuidas mägiveised häält tegid. Nad olid päris julged ja jälgisid meid rahulikult. Nad olid väga karvased ja armsad. Peremees tutvustas meile kõige vanemaid ja kõige nooremaid loomi; igaühel neist oli šotipärane nimi. Aga kõikidel veistel oli üks ja sama perekonnanimi - Ranna Villa.
Ühes aias kapsasid ringi ka kaks hobust, mis tekitas paljudes küsimuse - miks nii?
Kui meie pikk ringkäik lõppes, kinkis peremees kõigile ka mahetootena valmistatud veiselihakonservi. Peab tunnistama, et see oli tõesti väga maitsev.
Vähe sellest, et nägime veiseid ja hobuseid, meie bussi tahtis tulla ka peremehe massiivselt suur koer. See oli nii naljakas.
Juba kooli poole tagasi sõites tegi õpetaja Margit pilte luikedest, kes olid mere äärde talvituma jäänud.
Pildi vaatamiseks klõpsa pildil
Seekordne külaskäik oli päris huvitav ja aeg läks kiiresti.
kolmapäev, 2. jaanuar 2013
II veerandi viimane koolipäev.
II veerandi viimane koolipäev algab alati kirikus, mis on juba meie kooli tõeline jõulutraditsioon. Nagu igal aastal, laulsime seal jõululaule ja kuulasime kirikuõpetaja jutlust. Paljud õpilased olid riides tavapärasemast soojemalt, kuna kirikus on sellel ajal alati üpris külm.
Koolimajja tagasi jõudes algas aktus, kus direktor tegi kokkuvõtte II õppeveerandist ja tunnustas häid õppureid šokolaadiga. Auhindu said ka arvuti joonistusvõistluse parimad ja raamatukogu poolt aktiivsemad lugejad.
Sellele järgnes klassijuhataja tund. Saime kätte tunnistused ja valla kommipakid. Kuna minul oli järgmisel päeval sünnipäev, siis pakkusin ka klassikaaslastele kommi, soovisime vastastikku mõnusaid jõulusoove ja - hurraa - võisime minna bussi ootama, sest selleks korraks oli kool jälle läbi. Mingil juhul ei tohtinud unustada oma asju garderoobi, sest tädi Maire tahab vaheajal garderoobides läbi teha suurpuhastuse!
Kõik läksid rõõmsalt koju jõule ja uut aastat ootama.
HEAD UUT AASTAT !
Ketlin
Koolimajja tagasi jõudes algas aktus, kus direktor tegi kokkuvõtte II õppeveerandist ja tunnustas häid õppureid šokolaadiga. Auhindu said ka arvuti joonistusvõistluse parimad ja raamatukogu poolt aktiivsemad lugejad.
Sellele järgnes klassijuhataja tund. Saime kätte tunnistused ja valla kommipakid. Kuna minul oli järgmisel päeval sünnipäev, siis pakkusin ka klassikaaslastele kommi, soovisime vastastikku mõnusaid jõulusoove ja - hurraa - võisime minna bussi ootama, sest selleks korraks oli kool jälle läbi. Mingil juhul ei tohtinud unustada oma asju garderoobi, sest tädi Maire tahab vaheajal garderoobides läbi teha suurpuhastuse!
Kõik läksid rõõmsalt koju jõule ja uut aastat ootama.
HEAD UUT AASTAT !
Ketlin
teisipäev, 1. jaanuar 2013
Jõulupidu.
Neljapäeval, 20. detsembril 2012, toimus jõulupidu nii algklassidel kui ka vanemate klasside õpilastel. Väikeste jõulupidu toimus kell 2 päeval, meie pidu algas õhtul kell 5.
Peo alguses kogunesime kõik koolimaja ette, et sealt rongkäiguna Kärla parki minna. Igale õpilasele ja õpetajale anti säraküünal, süütasime need põlema ja jalutasime pargi poole. Seal ootas meid suur kaunistatud valla jõulukuusk, väike lõke, mille ääres end soojendada ja muidugi Virge, kes meid tantsima pani, et hea tuju, aga ka sooja saada. Kuigi kõik õpilased eriti tantsida ei viitsinud, saime end liigutades sooja küll. Seepeale anti veidi aega söömiseks. Söögiks pakuti piparkooke, küpsiseid, saiakesi, mandariine, pirne ja joogiks loomulikult sooja teed.
Kõik osavõtjad ei jõudnudki oma toitu veel ära süüa, kui juba sai iga klass uue ülesande. Me pidime
lahendama salakirja! Saime teada, mida teha, et kingikott kätte saada -loomulikult jälle tantsima. Meie klass tantsis jenkat, Virge lasi samal ajal ka vastavat tantsumuusikat. Saime üpris hästi hakkama ja olidki kingid käes! Natuke aega uurisid õpilased oma kingitusi ja siis oli aeg lasta õhku meie jõulusoovid. Need olid kirjutatud laternate peale, mis küll eriti kaugele lennata ei tahtnud. Kaks laternat lendasidki puu okstesse ja jäid sinna kinni. Õpetajad lubasid need mõnel teisel päeval uuesti õhku lasta, aga ei teagi, kas seda ka tehti.
Minu meelest oli selline jõulupidu õues päris huvitav, aga järgmisel aastal võiks pidu ikka majas sees olla.
Delis
Peo alguses kogunesime kõik koolimaja ette, et sealt rongkäiguna Kärla parki minna. Igale õpilasele ja õpetajale anti säraküünal, süütasime need põlema ja jalutasime pargi poole. Seal ootas meid suur kaunistatud valla jõulukuusk, väike lõke, mille ääres end soojendada ja muidugi Virge, kes meid tantsima pani, et hea tuju, aga ka sooja saada. Kuigi kõik õpilased eriti tantsida ei viitsinud, saime end liigutades sooja küll. Seepeale anti veidi aega söömiseks. Söögiks pakuti piparkooke, küpsiseid, saiakesi, mandariine, pirne ja joogiks loomulikult sooja teed.
Kõik osavõtjad ei jõudnudki oma toitu veel ära süüa, kui juba sai iga klass uue ülesande. Me pidime
lahendama salakirja! Saime teada, mida teha, et kingikott kätte saada -loomulikult jälle tantsima. Meie klass tantsis jenkat, Virge lasi samal ajal ka vastavat tantsumuusikat. Saime üpris hästi hakkama ja olidki kingid käes! Natuke aega uurisid õpilased oma kingitusi ja siis oli aeg lasta õhku meie jõulusoovid. Need olid kirjutatud laternate peale, mis küll eriti kaugele lennata ei tahtnud. Kaks laternat lendasidki puu okstesse ja jäid sinna kinni. Õpetajad lubasid need mõnel teisel päeval uuesti õhku lasta, aga ei teagi, kas seda ka tehti.
Minu meelest oli selline jõulupidu õues päris huvitav, aga järgmisel aastal võiks pidu ikka majas sees olla.
Jõululõuna.
Kolmapäeval, 19.detsembril 2012 toimusid pidulikud jõululõunad õpilastele ja õpetajatele.
Sellel päeval olid söögivahetunnid pikemad kui tavaliselt. Nagu ikka, toimusid need kahes vahetuses - 1.-4. klass ja 5.-9. klass.
Esimese söögivahetuse korraldas neljas klass.
Teise vahetuse korraldas meie klass. Poisid jätsime sellest korraldustööst välja, seega sööklas käisid abis ainult tüdrukud. Me jagasime tüdrukud kahte gruppi - esimene grupp käis ettevalmistusi tegemas enne sööki ja teine grupp jäi pärast appi koristama.
Esimeses rühmas olid Katriin, Kristel, Katrina, Aili ja Agne. Nad katsid kaasõpilastele lauad ja aitasid toite laudadele viia. Söögiks pakuti eesti jõulutoitu - keedetud kartul, kaste, sealihaviilud, tangu- ja verivorst ning kõrvitsasalat. Magustoiduks oli Napoleoni kook, mis mulle väga maitses. Joogiks pakuti sooja glögi, mis tundus olevat mustikajook.
Teise gruppi kuulusid Helina, Ketlin, Marilin, Sirli ja Delis. Meie ülesandeks oli mustad nõud ja järelejäänud toidud laudadelt ära viia, toolid laudade alla panna ja söögiruum üldiselt üle vaadata.
Võrreldes eelmise aasta jõulupeolauaga oli selleaastane toit kuidagi liiga tavaline, sest kodudes sööme me jõulude ajal suht sarnast toitu.
Delis
Sellel päeval olid söögivahetunnid pikemad kui tavaliselt. Nagu ikka, toimusid need kahes vahetuses - 1.-4. klass ja 5.-9. klass.
Esimese söögivahetuse korraldas neljas klass.
Teise vahetuse korraldas meie klass. Poisid jätsime sellest korraldustööst välja, seega sööklas käisid abis ainult tüdrukud. Me jagasime tüdrukud kahte gruppi - esimene grupp käis ettevalmistusi tegemas enne sööki ja teine grupp jäi pärast appi koristama.
Esimeses rühmas olid Katriin, Kristel, Katrina, Aili ja Agne. Nad katsid kaasõpilastele lauad ja aitasid toite laudadele viia. Söögiks pakuti eesti jõulutoitu - keedetud kartul, kaste, sealihaviilud, tangu- ja verivorst ning kõrvitsasalat. Magustoiduks oli Napoleoni kook, mis mulle väga maitses. Joogiks pakuti sooja glögi, mis tundus olevat mustikajook.
Teise gruppi kuulusid Helina, Ketlin, Marilin, Sirli ja Delis. Meie ülesandeks oli mustad nõud ja järelejäänud toidud laudadelt ära viia, toolid laudade alla panna ja söögiruum üldiselt üle vaadata.
Võrreldes eelmise aasta jõulupeolauaga oli selleaastane toit kuidagi liiga tavaline, sest kodudes sööme me jõulude ajal suht sarnast toitu.
Tellimine:
Postitused (Atom)