26. aprilli varahommikul startis buss poistekoori poistega Petserisse. Pärnust võtsime peale ka tütarlastekoori Eliise.
Peale lõunat ületasime piiri. Venelaste piirikontroll on väga karm ja tõhus. Peale piiri ületamist veel pisut sõitu ja olimegi kohal.
Meie ööbimispaik oli Petseri lastekodus. Meid võeti väga soojalt vastu. Peale sööki läksime kohe esimesse proovi. Me esinesime kunstikoolis, kus praegu ööbivad lapsed, kes elavad lastekodus. Neile kontsert meeldis ja meie lauludele elati väga kaasa.
Õhtul tegid oma esituse ka nn. rebased. Oma esimeseks ülesandeks said nad valida laulu, millele oli vaja teha playback. Nad valisid Bruno Marsi, mis tuli suurepäraselt välja. Esimese päeva lõpuks olid poiste arvamused Venemaast väga erinevad.
Järgmisel päeval oli enne kontserti vaba aeg.
Kontsert toimus kirikus. Väga palju rahvast ei olnud, aga eestlasi oli küll. Peale kontserti läksime Püha Uspenski Petseri kloostrisse. Seal räägiti kloostri elust tänapäeval ja kuidas elati vanasti. Näidati ka koopaid, kus mungad elasid enne, kui ehitati klooster. Nendesse koobastesse kaevati auke, kuhu maeti mungad.
Kloostris käidud, sõitsime Petserist välja ning külastasime Irboska kindlus-muuseumi. Seal räägiti meile Venemaa kaugest minevikust ja näidati venelaste sõjavarustust. Tutvustati ka elumaja, kus vanasti elasid kaupmehed. Irboska kindlus nägi täitsa hea välja, arvestades, et 2012. aastal tähistas Irboska 1150. aasta möödumist esmamainimisest Venemaa vanimas kroonikas. Kui Petserisse tagasi jõudsime, viisime lastekodu lastele Eesti komme. Nemad kutsusid meid diskole.
Rebastele anti ülesandeks teha „Gangnam style.“ Nad sidusid selle Saaremaa valsiga.
Reisi viimasel päeval käisime tohutus kaubahallis, kus oli kõikvõimalikku kaupa.
Pärast seda sõitsime Pihkva kremilsse. See oli uhke kindlus, mille taastamistööd olid hiljuti lõpetatud. Müüride taga oli tohutu kirik, mis, nagu venelastele kohane, oli kaunistatud kullaga. Kuna oli palmipuude püha, oli terve kirik rahvast täis. Meile tehti ka linnaekskursioon. Seejärel sõitsime tagasi Petserisse, sõime ja võtsime suuna Eesti piiri poole.
Tee peal läks meil buss katki. Kui olime tagasi kodumaale jõudnud, jäime ootama uut bussi, mis meid koju tooks.
Vahepeal jõudsid rebased oma koori kiituse ja vande ära anda. Ja siis tuligi uus buss. Jõudsime ilusasti Pärnusse ja sealt ka praamile. Tuli natuke kiirustada, aga noh, saarlaste värk.
Poiste muljed olid väga head, neile reis meeldis.
Aga väljend „Võimalik ainult Venemaal“ pidas paika ja ma ei tee nalja!
Paul-Mark
Saaremaa Poistekoori laulja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar