Laulmine poistekooris.

Igal esmaspäeval pärast kooli kiirustan ma linna, et jõuda Saaremaa Poistekoori proovi õigeks ajaks. Käin seal, sest mulle meeldib laulda, meeldib sealne seltskond ja  igal aastal sõidame kuhugi välismaale laulureisile. Meie kooris laulab umbes 30 poissi. Sellise hulga poistega  püüavad  hakkama saada 2 dirigenti - Tiina ja Veiko.
  Näiteks 26. aprillil algab meil sõit Petserisse. Sinna lähme me koos sõpruskooriga Pärnust.
Kõige lahedamad on laululaagrid. Seal teeme küll tõsist tööd, aga aega jääb ka puhkamiseks ja möllamiseks.
Paar aastat tagasi käisime me Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud  poiste laulupäeval. Konkurss oli kõva, me jagasime vabariigis 4. - 5. kohta.
Eks igaüks püüab millegi huvitavaga tegeleda, minul praeguseks on huvi koorilaulu vastu.

Paul-Mark

Saaremaa Noortekogu külaskäik.

  25.märtsil käisid meie koolis Saaremaa Noortekogu esindajad. Kohal oli kolm inimest, kellest üks oli endine meie kooli õpilane Henri Rump.
  Nad rääkisid, kuidas neil  selline huvitav projekt alguse sai ja miks just nemad seda asja ajavad. Nende põhieesmärk on midagi oma kodukandis ära teha. See on koht, kus õpilased ja täiskasvanud arutavad eelkõige Saaremaa noorte probleeme, ideid, võimalusi jne. Henri jutust tuli välja, et Kärla kant on selle raames kõige aktiivsemalt tegutsenud.
  Noortekogu asutati  kaks aastat tagasi, kuhu kuuluvad 7.- 9. klassi õpilased. Selle eesmärk on  kaasata noori mitmesugustesse üritustesse ja selgitada, kuidas meiesugused saaksid erinevates asjades kaasa rääkida. Me tahaksime muuta oma elu põnevamaks, mõeldes välja lahedaid üritusi. Meile räägiti, kui osa võtta noortekogu tööst, avanevad ehk paljud uksed. Näiteks saab reisida, ilma et peaks maksma sadu eurosid, saaksime uusi tutvusi ja infot maailma kohta. Tänu õpilaskogule toimus näiteks Kuressaares lumememmede ehitamine. Meile selgitati, kuidas oma ideid teistega jagada ja võimalusel neid ka ellu viia.
  Toimus ka väike auhinnaline mäng. Mängu mõte oli selles, kui hästi sul nähtu meelde jääb ja kuidas sa seda teistele edasi seletad. See, mida üks rääkis, pidi teine üles joonistama.
 Vestluse ajal käis ringi registreerimisleht, kuhu kõik kirjutasid enda kontaktandmed. Praegu tundub see  väga põnev ja paljud meist on valmis kaasa lööma. Kuressare noored oskasid sellest huvitavalt rääkida ja meid vaimustuma panna.
 Aprilli lõpus toimuks juba esimene kogunemislaager, kuhu kindlasti nii mõnigi meie hulgast minna plaanib. See on hea viis uute inimestega kohtumiseks ja innustaks nii mõndagi sellelaadset tööd tegema.

Agne, Aili

Mõtted, plaanid, soovid 4. veerandiks.

Klassijuhatajatunnis kirjutasid seitsmendikud oma mõtteid 4. veerandi kohta. Siin need nüüd on.
Lumi võiks juba ära sulada. Ilmad võiksid kiiremini soojemaks minna.
Soovin hoida oma hinded sama head nagu need praegu on.Tunnistusele loodan ikka vaid nelju - viisi. Õpetajad võiksid mõista, et noortel on suve saabudes muudki teha, seetõttu ei tohiks palju koduseid töid anda. Viimane veerand võiks natuke kergem olla, sest 3. veerand oli väga raske. Soovin, et kõik tähtsamad hindelised tööd edeneksid hästi. Soovin, et kõik klassikaaslased saaksid oma hinded korda. Ka need, kellel on tõesti raske, aga ise samuti tõsiselt pingutavad.
Loodan, et 4. veerand tuleb palju parem kui 3., sest siis olin ma sageli haige. Seetõttu ei olnud ka hinded kõige paremad. Soovin, et õppimises kõik hästi läheks ja korras oleks.
4. veerandil peab inimeseõpetust hästi hoolega õppima, sest selles aines tuleb üleminekueksam. Loodan, et teeme eksami ilusasti ära. Kõigele vaatamata, jama aine... Soovin, et kõik õpiksid hästi, annaks endast parima, sest  - tulemas on ju SUVI. Kannatagem see üks veerand veel ära! Loodan, et suvi tuleb nii ruttu kui võimalik. Siis saab koolist puhata. Mu mõtted on juba suves, aga peab veel leidma jõudu, et 4. veerand üle elada.
Veerandi lõpus läheme ekskursioonile Lõuna-Eestisse. Meiega  tulevad ka 6. ja 8. klass, tegelikult läheks parema meelega ainult oma klassiga. Meie reis võiks olla lõbus ja meeldejääv.
4. veerandil võiks olla palju ainetunde õues. Enamus üritusi võiksid õues toimuda; eriti siis, kui on päikeseline ja soe ilm. See veerand võiks mööduda ülikiiresti. 4. veerand võiks tulla elurõõmus, päikeseline, teguderohke, üritusterohke ning lõbus ja tore. Võiks olla vähemalt üks koolinädal, kus õpetajad annavad kas minimaalselt, või siis üldse mitte, koduseid töid.
Loodan, et ka sellel aastal toimub preemiareis tublidele õppuritele.
Spordipäeval võiks olla  hea ilm ja suurepärased sportlikud tulemused.
Tahaks väga minna kooliga teatrisse, sest oleme seda igal aastal teinud. Kuulda oli, et sel aastal peaksime bussisõidu ise maksma, sest "Lapsed teatrisse" projekti enam ei ole. Aga need, kelle vanemad oleksid nõus kogu raha maksma, läheksid kindlasti - seega, võiks ikka korra ühel teatrietendusel ära käia.
Võiks toimuda palju laagreid, kus me saaksime õppida näiteks kanuuga sõitmist või siis öösel patrullida. Õppeaastalõpu Võhma laager võiks ikka toimuda, sest varasemad olid täitsa huvitavad. Võiks teha üritusi koos teiste koolidega. Võiks toimuda muusikaalane üritus, kus esineks meie kooli bänd, aga bändid  ka teistest koolidest. Võiks olla igasuguseid väljasõite. Loodan, et tuleb palju lahedaid ööbimisega üritusi. Võiksime minna kuskile mere äärde. Kuna ilmad lähevad soojemaks, võiks kuskil telkida ja grillida. Me võiksime ka Saaremaalt välja minna, näiteks Tallinnasse või Rakverre, või Pärnu veeparki. Võiksime minna loomaaeda või kuhugi karnevalile.
Iga klass võiks mingi laheda ürituse välja pakkuda ja selle ürituse läbiviimisele ise kaasa aidata.
Võiks toimuda mõni klassiõhtu.
Võiksime teha selliseid asju, mis vabastaks meid stressist. Tahaks lihtsalt hullata, mitte terve veerand vaid oma hinnete pärast muretseda. Saaksime natukenegi mured endast välja lülitada...
Loodan, et koolivorm ei tule nii pea, kui üldse tuleb...
Kaasõpilastele soovime - olge rõõmsad! Olge lahedad ja nautige igat päeva! Olge kõigi suhtes viisakad ja sõbralikud! Tundke elust rõõmu! Olge igaühe suhtes mõistvad!
Ärge soovige inimestele halba, see kõik tuleb teile endile tagasi!
Edu meile kõigile 4. veerandiks!
 Soovime kõigile häid hindeid ja kordaminekuid.

Kärla kooli 7. klass.

Emakeelenädal.

11. märtsil algas emakeelenädal.
Sellele eelneval nädalal tegid kõik õpilased eesti keele kooliolümpiaadi. Meile anti töölehed, meie ülesanne oli küsimustele vastata. Selle ürituse eesmärk oli välja selgitada, kes on klassi parim emakeeletundja.
14. märtsil oli emakeelepäev.
Hommikul, peale 1. tundi, toimus kogunemine. Selle viis läbi eesti keele õpetaja Ene Heinmets. Üritus algas 9. klassi õpilase Hanna luuletuse lugemisega. Seejärel kutsuti kõikide klasside parimad emakeeletundjad saali ette.
Tuli välja, et meie klass oli kõige tublim, sest meist kutsuti ette peaaegu pool klassi. 7. klassi parim oli  aga Oskar!!! Seda võiski arvata, sest ta on  igas aines väga hea. Kõik, kes ette kutsuti, said diplomi ja šokolaadimedali. Loomulikult tehti ka üks korralik grupipilt.
Siis läksid tunnid edasi.

Märt, Oskar, Joonas, Delis

Klassijuhatajatund pangandusest.

12. märtsil käis meile rahast ja pangandusest üldiselt rääkimas Saaremaa Swedbank'i juht Liilia Mesila.
See tund oli päris huvitav.
Liilia näitas meile teemakohaseid, aga lõbusaid slaide, esitas küsimusi, pani meid mõtlema ja vastama. Seetõttu saime palju kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Näiteks küsis ta, kellel on olemas pangakaart, kuidas me oma arveid kontrollime jne. Ta hoiatas, et me ei  võtaks SMS laene, sest sellega kaasneb topelthinna tagasi maksmine.
Väga põnev oli kuulata ajalugu raha kohta. Meile räägiti müntidest ja kullast; räägiti, millal tuli kasutusele paberraha, millal tulid  kasutusele esimesed pangaautomaadid. Liilia näitas meile erinevate riikide kahe-euroseid münte, et võrrelda nende väljanägemist.
Meile püüti selgitada, kuidas rahaga ümber käia ja mida teha siis, kui on plaan hakata raha koguma. Liilia tõi mitmesuguseid näiteid, kuidas saada kokku summa, mida millegi ostmiseks väga vaja oleks. Ta soovitas tõsiselt järele mõelda, enne kui pangalaenu kasuks otsustame...
Selles tunnis saime teada palju uut; seda enam, et tavaliselt mõtleme me rahale vaid siis, kui midagi osta soovime... Tegelikult on vägagi vaja teada, kuidas oma raha kasutada. Meie meelest oli see kõik väga oluline.

Agne, Katrina, Katriin

Loeng lambakasvatusest.

Reedel, 8. märtsil, toimus meil loeng põllumajandusest üldiselt, konkreetsemalt aga lammastest ja lambakasvatusest.
 Meie kooli vilistlane, Minna Raun, rääkis ja näitas slaidiprogrammi, kuidas toimub töö Kandla lambafarmis. Lambaid karjatatakse seal lambakoerte ja isegi hobustega. Lisaks neile on ka kaks valget valvekoera. Lambad on põhiliselt elektriaedikutes ja suvel tuleb neile joogiks viia palju liitreid vett. Saime teada, kuidas lambaid toidetakse ja ravitakse ning kuidas neid huntide eest kaitstakse. Minna rääkis ka, kuidas lambaid karjatatakse, kuidas pügatakse ja söödetakse.
Meile räägiti ka, et pärast valvekoerte muretsemist on huntide poolt lambaid murtud palju vähem. Saime teada, kes on kõige kiiremad lammaste pügajad ja nägime ka videot kahest koerast, kes karja ajasid. Kuulsime sõnu, mida peremees koerte tööle rakendamisel kasutab.
Lõpus täitsime me küsitluslehe, kus tuli vastata kõige selle kohta, mida me loengus kuulsime. Küsiti ka, mida me arvame tänapäeva põllumajandusest.
See oli päris huvitav loeng ja me saime palju targemaks.

Kevin, Aili, Marilin

Võrkpallivõistlustel.

7. märtsil käisime me Lümandas maakoolide võrkpallivõistlustel.
Võistkondi oli kokku neli - Kärla, Lümanda, Leisi ja Valjala. Meie kooli võistkonda kuulusid Kristel, Ketlin, Sirli, Helina, Liisbet ja Sandra. Meie treeneriks oli Jüri Tõru.
Võistlused algasid kell 10.00.
  Esimene mäng toimus meil Leisi võistkonnaga,  2. mäng oli Valjalaga. Viimane mäng oli Lümandaga. Kaks esimest mängu me kaotasime, viimase aga õnneks võitsime. Selleks, et me kaotame Valjalale, olime me valmis - nad on nii tugevad. Nad on võitjad olnud juba 10 aastat järjest.  Leisiga mängides oli kuni viimaste punktideni kõik väga tasavägine, aga paar punkti Leisi kasuks otsustasid võitja.  Lümanda tüdrukud aga muudkui naersid; jäi mulje, et nad ei võta seda mängu üldse tõsiselt. Selle mängu võitsime me suure edumaaga.
Võistlus oli raske ja hinge peale jäi see, et me kaotasime 2. koha ühe punktiga. Kooli tulime tagasi 3. kohaga.  Võitis muidugi Valjala.Tegelikult olime me tublid ning loodame, et järgmine kord läheb paremini.
Igast võistkonnast valiti välja ka parim mängija. Meie võistkonnast oli selleks Helina.
Päev oli pikk ja väsitav, aga jäime sellega ikkagi rahule.

Ketlin, Helina, Kristel, Sirli

Mõtteid koolivormist.

 Klassijuhatajatunnis rääkisime me koolivormist, selle headest ja halbadest külgedest ja ka päris oma, Kärla kooli koolivormi võimalikkusest.
Koolivorm võiks olla -
1.ühine pidulik riietus
2.et vältida või vähemalt väheneks  riiete pärast narrimine ja kiusamine
3.nii õpilastel, aga siis ka õpetajatel
4.koolivormil polegi mingisuguseid positiivseid külgi
5.minnes esindama oma kooli, võiks kõigil olla sarnane garderoob ja teised näeksid, et oleme just sealt koolist
6.siis ei peaks nii palju raha riiete peale kulutama
7.kui materjal on hea, siis oleks ehk ka mugav kanda
8.siis tüdrukud ei riietu nagu tead - küll - mismoodi...
9.ei narrita neid, kellel pole palju raha, et uhkeid riideid osta

Koolivormi negatiivne pool -
1.igapäeva koolipilt oleks väga igav, sest pole erinevaid säravaid värve
2.kõik õpilased näevad igavalt ühesugused välja, inimesi võib lausa omavahel segi ajada
3.pole veel näinud ühtegi lahedat ja ilusat koolivormi, et sellist taga igatseda
4.ei usu, et koolivorm õpilaste käitumist või õppimisse suhtumist muudaks
5.sel juhul ei saaks kanda päris seda, mida tahaks
6.tunneks ennast lihtsalt ebamugavalt
7.kui see pesus on, mida siis selga panna?
8.kuidas garanteerida, et see oleks kõigile meelepärane riietus
9.kui mingi osa vormist ära kaob, siis on järjekordselt vaja uus ese osta
10.kandes pidevalt, ei saa koolivormi pesta ja koolis kogutud higi jääb riide külge haisema

Arutelust tuli välja, et koolivormi eelistas vaid 2 last, peamiseks mureks peetakse riiete pärast narrimist.
Enamus koolivormi ei soovi, sest kardetakse, et nende riietega hakkab lihtsalt palav. Kui see peaks tõesti olema, siis ainult mingi  džemper või fliis, äärmisel juhul vest. Lisaks kõigele näevad õpilased ühtemoodi välja. Jäägu ikka võimalus riideid  valida oma soovi ja mugavuse järgi. Õpilastel  on ka hirm, kui kohustuslik riietus ikka üldse ei meeldi, aga kõigele vaatamata  seda kandma peab, siis ei taha enam kooli tulla... Lisaks sellele, ühte ja sama asja iga päev kanda - ülitüütu!!! Koolivormi eelistavad täiskasvanud; kandku siis ise oma töö juures vormiriietust!

Milline võiks meie koolivorm siis välja näha?
Tüdrukud võiksid kanda tumedamat  lühikeste või pikkade varrukatega pluusi, Kärla triipudega musta või sinist seelikut,  tumedaid retuuse ja musti kingi.
Poistel võiks olla valge või sinine triiksärk, Kärla triibuvest, sinised või mustad teksapüksid või põlvpüksid ja mustad kingad.
Ühine võiks olla kas vöö või müts.
 Midagi suurt küll ei sooviks, aga kui on mingigi väike asi, siis võiks peal olla kooli logo.
Kui midagi ühesugust peaks olema, siis tumedam vest või dressipluus, mille peal on meie kooli logo.

Kokkamine on lahe

28. veebruaril oli 7. ja 4. klassil kolm esimest tundi vabad ,kuna kokkasime Kärla sööklas koos Laulasmaa Spa koka Angelica Udekülliga.
Sööklas jaotati õpilased viide rühma. Iga grupp pidi  retsepti järgi valmistama salati, mida koolisööklas pole varem õpilastele pakutud.
Alustasime köögiviljade puhastamise, koorimise ja tükeldamisega. Mõningaid asju tuli ka riivida, seejärel valmistasime kastmed ja lõpuks panime kõik kokku.
Kui salatid valmis said, oli käes 1.-4. klassi söögivahetund. Me katsime lauad ja panime salatid kaussidesse. Igast rühmast valiti kaks õpilast, kes jäid omavalmistatud salatit pakkuma. Meie klassist olid Aili ja Kristel, Oskar ja Paul-Mark, Helina ja Delis. Pakkusime kikerhernesalatit, nuikapsa-õunasalatit, röstitud ahjupeedisalatit, hapukapsasalatit ja pastinaagi-pirnisalatit. Seejärel hindasid õpilased salateid 5-palli süsteemis. Lõpptulemus oli väga kirev, sest nii palju kui oli sööjaid, nii palju oli ka arvamusi. Salatitele järgnesid läätsesupp lambalihaga ning magustoiduks oli astelpajuvaht. Sama toimus ka 5.-9.klasside vahetunnil.
Päeva jäädvustas fotograaf Alar Allas. Meie üritust külastasid ka ajakirjanikud Saaremaa kohalikest lehtedest.
Õpilastele anti tänukiri osalemise ja heade salatite eest.

Kevin, Märt, Joonas, Aili, Kristel, Paul-Mark

Kooli sünnipäev

Klõpsa pildil!

27. veebruaril peeti Kärla kooli 103. sünnipäeva. Õnnitlusi ja tänusõnu sai kool küllaga.
Külalisteks olid lapsevanemad, vilistlased, endised õpetajad jne. Oli võimalik osta ka sponsorpileteid, mille raha läheb kunstiklassi tarbeks. Kokku koguti üle 200 euro.
Sünnipäevapeol esinesid praegused Kärla kooli õpilased. Toimus kontsert - laulis lastekoor, poistekoor, mängiti  mitmesugusid  pille, lauldi ja tantsiti. Kontserdi kava oli sisukas, esinemiste vahel lugesid 3. klassi  õpilased endatehtud luuletusi ja pärast seda andsid nad infot järgmiste esinejate kohta.
 Suurteks abijõududeks olid ka meie klassi poisid Paul-Mark ja Oskar, kelle ülesandeks oli esinejaid aidata  küll pultide, küll toolidega... - kord lavale, kord lavalt ära.
Meie klassi mitmed etlejad võtsid osa eesti keele õpetaja koostatud luulepõimikust, millega esineti ka vabariigi aastapäevapeol valla klubis.
 Kontserdil tuli esimest korda lavale meie kooli oma bänd. Kõik kulges ülihästi, kuni juhtus väike viperus - üks kitarr oli täiesti häälest ära. Tehniliste probleemide tõttu esinesid nad lausa kaks korda.
Peale pikka ja nauditavat kontserti pakuti kõigile külalistele maitsvat sünnipäevatorti, kohvi ja morssi. Meie klassi mõnede tüdrukute tööks oli koogi ja morsi jagamine.
Oli üks päris huvitav keskpäevaõhtu.

Paul-Mark, Oskar, Ketlin, Marilin, Helina, Agne, Sirli, Katriin, Delis, Kristel

Iseseisvuspäev.

Meie koolis peeti 22. veebruaril Eesti Iseseisvuspäeva.
Sel päeval olid kõik õpilased ja õpetajad kooli tulnud pidulikus riietuses.
Toimus 4 ainetundi, enne aulasse minekut aga rivistuti klasside kaupa koridori. Siis pandi muusika mängima, kõik õpilased sisenesid aulasse, läksid punasele vaibale ja tervitasid ning kätlesid meie kooli direktorit ja õpilasesinduse presidenti. Kui kõik olid saalis oma kohad sisse võtnud, lauldi Eesti riigihümni.
Algas aktus.
Üritusele oli kutsustud mitmeid tähtsaid inimesi. Näiteks meie vallavanem Villi Pihl ja valla volikoguesimees Ülar Tänak, kes pidasid  päris pikad, aga südantsoojendavad kõned. Sõna võttis loomulikult ka direktor Jaan Lember, samuti ei puudunud väike kontsert.
Aktus oli pidulik, enamus täitsa nautis seda.
Ürituse lõppedes läksid kohe koolibussid ja me saime kõik päris vara koju.

Sirli, Kevin, Kristel

Suusatamas.

Käisin 21. veebruaril Karujärvel suusatamas.
Meie klassist võistles seal ka Paul-Mark, Kristel ja Delis jagasid aga osavõtjatele teed.
Suusatasin nii nagu suutsin ja oskasin. Rada oli libe,kuid selle peal oli veidi lund, mis mind häiris. Võistlejaid oli palju. Minu vanuserühmas oli näiteks 20 osavõtjat. Mina sain 4. koha. Arvan, et oleksin võinud paremini suusatada.
 Kärla Põhikool sai tüdrukute arvestuses ja ka üldkokkuvõttes I koha. Saime ka karika.
Ilm oli suusatamiseks küll päikeseline, aga natuke külm.  Kõigele vaatamata meeldis mulle väga võistelda.

Aili

Sõbrapäev.

Sõbrapäeva tähistasime  taas 14. veebruaril.
 Juba hommikul kooli sisenedes märkasime seinte ja uste peal südamekujulisi kaunistusi, mis tegid ruumid rõõmsaks ja hubaseks.
See päev algas kogunemisega, kus kuulutati välja kõikide klasside kõige sõbralikumad õpilased ja esimest korda ka kõige sõbralikum õpetaja. Meie klassist valiti selleks Katriin, aga õpetajate hulgast õpetaja Leana. Tänutäheks selle aunime eest said nad rinda südamekujulised puidust prossid.
Lisaks sellele oli avatud ka sõbrapäevapostkontor.Iga klassi ukse taga oli päris oma uhkete nikerdustega  postkast. Kaarte ja kingitusi saadi palju ja kõigile jätkus piisavalt rõõmu. Sõbrad jagasid omavahel komme, šokolaade, südamekesi jms.
Üks nurk oli pildistamiseks sobivaks tehtud. Tehti pilte koos oma heade sõpradega. Pilte oli palju, igaüks valis endale meeldivamad.
Selleaastane sõbrapäev oli hästi korraldatud. Tänu sellisele üritusele said kindlasti kõik kuulda ilusaid sõbrapäevasoove. Oli eriline ja rõõmurohke päev.

Delis, Ketlin, Katriin

Vastlapäev.

12.veebruaril toimus meie kooli vastlapäev.
Seoses sellega pakuti meile koolisööklas hernesuppi ja vastlakuklit. Pärast seda läksime aga bussidega Dejevosse. Seal olid ettevalmistatud pikad suusarajad ja mõnusad kelgumäed. Oli võimalus ka grillimiseks, aga seekord sõime me oma kõhud täis juba enne ürituse algust.
Ümbritsev loodus oli ilus. Kelgumägi oli suur ning sinna olid tulnud mitmete koolide õpilased.
Õpetaja Külli oli kaasa võtnud kilekotte ja pappkaste, aga ka magamismatte. Neid kasutades püüdsimegi mäest alla lasta. Ausalt öeldes, ega see väga hästi õnnestunud. Kellel olid ikka kaasas õiged liulaskmisevahendid, sõitsid päris kaugele ja pikalt teistest eest ära. Aga neid vahendeid sai omavahel sõbralikult jagatud. Oli päris huvitav vaadata, kuidas mäest alla lasti - kes pea ees, kellel jalad ees; kes kõhuli, kes selili... Igatahes rõõmu ja nalja oli küllaga! Keda lume peal liuglemine ei huvitanud, ajas niisama juttu või tegi väikestviisi lumesõda.
Dejevos oli väga lõbus. Kui koolimajja tagasi jõudsime, oli kõigil suu naerul ja juttu jätkus kauemaks.
Klõpsa pildil!

Agne, Katrina, Joonas, Marilin, Helina