Lõpeb esimene kooliveerand.

Täna, 19. oktoobril, on meie koolis I veerandi pidulik lõpuaktus.
Õpilaste riietuski on pidulikum ja koolikaaslased on oma olekult viisakamad ja vaoshoitumad.
Enne aktust on kõigil kaks ainetundi, siis toimub raamatu ettelugemise tund ja lõpuks aktus ise.
See on tõeliselt suurepärane, et algab vaheaeg. Kahju, et puhata saab kõigest nädal aega.
Soovin kõigile klassikaaslastele ilusat, mõnusat vaheaega!

Sirli

Etlejate konkurss.

Kõik algas nii...
Ühel tavalisel koolipäeval, igavas kirjanduse tunnis, käskis õpetaja võtta laua pealt raamatu ja sealt omale üks luuletus välja valida. Nii me siis kõik tegime. Kui hakkasime kodust ülesannet päevikusse kirjutama, tuli välja, et enda poolt valitud luuletus tuleb kodus pähe õppida!?!
Arvasime, et see on lihtsalt üks paljudest kodutöödest, aga tuli välja, et sellega tuleb osa võtta etlejate konkursist.
 Alguse tegime me tunnis, kus õpetaja Ene Heinmets ja õpetaja Maret Rei  valisid välja õpilased, kes oma luuletuse lugemisega järgmisse vooru edasi pääsesid. Kaasa aitas ka klassikaaslaste hääletusvoor.
Meie klassist pääsesid edasi Kristel, Marilin ja Oskar. Tegelikult pääses lõppvooru ka Sirli, aga ta jäi kahjuks haigeks. Loomulikult olime enne oma luuletuse lugemist veidi närvis, aga olime tublid ja tegime ära!
Esimeste hulka me ei jõudnud, aga ise jäime endaga rahule.

Kristel, Marilin, Oskar

Hallikivi Seikluspargis.

Kolmapäeval,17. oktoobril käis meie klass Vennatis Hallikivi Seikluspargis.
Väikese koha kohta oli see päris suur ronimispaik.
Kõigepealt tutvustati varustust ja erinevaid radu, siis räägiti ohutusnõuetest ja läkski lahti! Kõigile õpilastele anti ka kindad, et ronimisel kätele liiga ei teeks.
Oli neli rada ja kõik olid erineva raskusastmega. Kõige lihtsam oli muidugi esimene, mis asus umbes meetri kõrgusel. Seal tuli ronida mööda köisi ja keppe, mis olid üksteisele väga lähedal. Selle takistusraja läbisid kõik väga kiiresti.
2. rada oli natuke keerulisem, aga ei midagi jubedat.
 Kõige kõrgem atraktsioon asus 4,5m kõrgusel. Kõige raskem oli kolmas rada. See tähendab, et sellel rajal olid takistused kõige vaevanõudvamad. Seal pidi hüppama kettalt kettale, mis olid kinnitatud erinevate köite otsa, mõlema jalaga korraga. Samas need kettad ju kogu aeg kõikusid ja ega nad väga lähestikku ka polnud. Sellel takistusel tuli ennast kõige rohkem kontrollida ja oli vajalik kogu aeg tasakaalu hoida. Selleks ajaks olid ka käed juba päris väsinud. Nii mõnedki libastusid ja langesid - aga mitte maha! Õnneks olid turvanõuded täidetud, see tähendab, kukkuja jäi tänu oma kinnitusrihmadele lihtsalt köie otsa rippuma. Iga rada lõppes laskumisega. See oli päris vahva. Sõitsime trossi peal otse võrku, et  õiget pidurdust kätte saada.
4. rada oli õnneks juba lihtsam. See oligi hea, sest 3. rada võttis päris palju jõudu ära.
Kõige esimesena läbis kõik neli rada Delis. Meie kehalise kasvatuse õpetaja proovis ka läbida kõige raskemat takistust, kuid lõpuni ta ei jõudnudki...
Mõned jätsid ka raja läbimise pooleli,sest jõud sai lihtsalt otsa. Aga vahel oli takistuseks ka hirm.  Mõni jäi keset rada rippuma ja juhendaja päästis neid redeli abil. Osavamad läksid tagurpidi tagasi, et saada kindel pind jalge alla ja siis juba katkestada.
Tegelikult oli see kurb, oleks võinud ju end rohkem pingutada. Ja pealegi oli see nii põnev, kuigi piisavalt väsitav. Enamusele meeldis seal väga ja sinna võiks kevadel küll uuesti minna. Oli lõbus vaheldus metsas köite abil trosside otsas kas või rippuda... Tegelikult olid kõigil käed ja jalad lõpuks kanged, aga asi oli seda väärt.
Sellelaadseid üritusi võiks rohkem olla, sest lisaks põnevusele, oli see ka tõeline trenn.
See oli väga lahe pärastlõuna!

Agne, Helina, Aili, Katrina, Joonas, Kevin, Märt, Katriin, Delis, Ketlin