Mahehamburgerid.

Kolmapäeval, 12. detsembril, käis meie koolis mahepõllumees Aivar Kallas. Tema vestlusest võtsid osa 4. ja 7. klass.
Esimese tunni ajal tutvustas ta mahepõllunduse põhimõtteid, näidates samal ajal slaide erinevatest põldudest, loomadest, talunikest, mis tema juttu ilmestaksid. Ta püüdis meile seletada, miks seda vaja on ja miks see tervislikum, seega ka kasulikum on kui lihtsalt tavaline põllumajandus. Ta rääkis lehmadest ja lammastest, nende toitmisest ja tervislikust lihast, mis ongi lõppeesmärk. Piltidelt võis ära tunda nii mõnegi tuttava näo, sest need olid tehtud Kihelkonnal, kus Aivar Kallas ka ise elab.
Teiseks tunniks läksime käsitööklassi, et teha hamburgereid, õigemini öeldes - mahehamburgereid. Õpilased jagati rühmadesse, et kõik vajalik üheaegselt tehtud saaks, ja töö võis alata. Üks rühm poolitas ja küpsetas sooje saiakesi, teine tegi kastet ja toorsalatit, kolmas pani pihvimaterjali ahju... Pihvid, mis olid tehtud lambalihast, lõigati suurtest lihapallidest viiludeks, need olid päris maitsvad. Poiste grupp pidi sibulaid tükeldama. Kui kõik komponendid olid valmis, võis endale ise hamburgeri kokku panna, Hamburger oli  täitsa maitsev. Aga eks igaüks tegi endale sellise hamburgeri, mille ta oli valmis ka ära sööma. Kõrvale saime juua õunamahla ja mahepiima. Kuna aeg oli söömiseks üsna varane, siis päris kõik ei olnudki veel valmis sellist burksi sööma...
Kõik said kõhu täis ja palju uusi teadmisi mahepõllumajanduse kohta.
Need kaks tundi olid täitsa lõbusad. Me arvame, et selle  kahe tunni jooksul õppisime palju uut ja huvitavat.
Kevin, Märt, Kristel, Ketlin

Piltide nägemiseks klõpsa pildil!

Jõululaat.

Esmaspäeval, 17. detsembril, toimus koolis jõululaat.
Müüjaid oli palju, enamasti õpilased noorematest klassidest.  Nad müüsid oma pisikesi nikerdusi ja  midagi söögipoolist, näiteks piparkooke, küpsiseid, saiu, kooke...
Meie klassi esindajatena müüsid Oskar ja Paul-Mark Oskari kaasatoodud ehteid ja jõulukaunistusi, mille autoriks oli Oskari ema. Paul-Margi ülesanne oli asju ostjatele pähe määrida ja peab tunnistama, et  ta tegi seda täitsa vabatahtlikult ja edukalt. Ta üritas kette riietusega sobitada.  Päeva lõpuks oli Paul-Margil hääl täitsa ära. Joonas oli ka poole kohaga tööl, see tähendab, ta nii aktiivselt ei tegutsenud.
 Müümine läks edukalt, aga kahjuks kestis see liiga vähe aega, kõigest kolmel vahetunnil. Kuna me olime müüjad, siis endale midagi osta ei jõudnudki.  Ehted olid kaunid, ei oleks uskunud, et nendega nii palju teenida võiks.  Oskar sai maha ärida ka kõige hinnalisemad asjad.
Oli üsna lõbus ja vahva päev.

Joonas, Paul-Mark, Oskar

Koolimaja kaunistamine.

Igale klassile loositi piirkond, mida nad kaunistama peavad.
Meile sattus seekord 5.-9. klassi garderoobide esine. Me kaunistasime seda paber-kettide, lipsukeste ja paberlilledega. Neid panime postide ümber ja uste kohale. Sirli, Ketlin ja Marilin valmistasid lipse, mis kleebiti garderoobi uste ja peeglite kohale. See ei vasta vist eriti jõuluteemale, aga ilus on ikkagi. Kaunistusi lõikusime, kleepisime ja sättisime kokku  juba meie kunstitundide ajal.

Helina, Sirli

Algas advendiaeg.

3. detsembri hommikul toimus kooli aulas 1. advendi tähistamine.Seda üritust juhatas õpetaja Külli.
Aulas põlesid küünlad, lava oli kaunistatud paberist pallidega. Õpetaja soovis meile algavaks advendiajaks sõprust, üksteise mõistmist, rahu hinge ja südamesse, jagas igale klassile põlevad küünlad, et jõuluvalgus küünalde näol klassidesse viia.
13. detsembril süüdati ka kuusetuled.  Kuna meie koolil on oma Lucia olemas, ei pea süütamiseks kunagi kedagi eraldi valima. Tema süütas küünlatuled, sest samal päeval oli ka kalendri järgi Luutsinapäev. Kogu koolipere laulis aga jõululaule.  Kuusk oli suur, seetõttu tundus, et küünlaid jäi väheseks. Aga kuuske ehtisid ka teised  kaunistused.
Siis kuulutati välja jõulurahu.
Kui tuled olid süüdatud, pidas koolidirektor oma väikese, kokkuvõtliku kõne ja jätkus edasine tavaline koolipäev.

Marilin, Katrina, Aili, Katriin, Delis

Korvpallivõistlustel.

Siis, kui enamus klassist osales õpipäeval "Veised ja piim", käisid Joonas, Märt, Oskar, Kevin, Kender ja Aleks korvpallivõistlustel Kihelkonnal. Seal toimus Päkapikuturniir.
Koolidest osalesid lisaks meile veel  SÜG, KG, Tornimäe, Valjala, Kihelkonna ja Kaali. Kaali kool jäi viimaseks, võitis Valjala. Meie tulime 4. kohale. Olime väga rõõmsad, et SÜGi ära võitsime.  Võitsime küll päris napilt, aga - võit on võit! Poleks kunagi uskunud, et sellist suurt kooli lüüa suudame.
Kaotasime mitu mängu, sest tegime totraid vigu, aga mängujulgust ja kogemusi saime ikka!
Võistkonna parimaks mängijaks tunnistati meie mängujuht Märt.
Mängude vaheajal toimus ka vabavisete võistlus, kus meie meeskonna parim oli jälle Märt. Kokkuvõttes tuli ta 3. kohale.

Oskar, Kevin, Märt, Joonas

Õppepäev Saaremaa Piimatööstusesse, Metsa Johani tallu ja Saksa Talupoodi

 

 

6. detsembril toimus meil rahvusvahelise projekti raames õpipäev "Veised ja piim", mis andis võimaluse, terveks päevaks koolist välja minna.
Päevakava 1. punktina külastasime Saaremaa Piimatööstust, et teada saada, kuidas valmib või ja juust.
Algul näidati üsna ajaloolisi seadmeid, millega töötamisel oli vaja inimjõudu, s.t. kõike tehti peaaegu käsitsi. Siis aga viidi meid kaasaegse tehnika juurde, kus masin ise suudab ühes sekundis teha 1200 pööret. Kõik tänapäeva seadmed on seal peaaegu täisautomaatsed. Külastasime erinevaid ruume, et mõista, kuidas juustu soolatakse, tükeldatakse, kiledesse pakitakse. Nägime ka, kuidas toimub riivjuustu tegemine. Siis viidi meid suurde lattu, et oma silmaga vaadata, kuidas toimub juustu säilitamine ja müügiks ette valmistamine. Seal võis näha sadade kilode kaupa erinevaid juustusorte.
Hiljem pakuti meile ka piima ja juustu. Need oild väga maitsvad.
Nii mõnigi meie hulgast oli lõpuks seda meelt, et piimakombinaadis võiks töötada küll, sest piim on ju igapäevase toidutegemise üks põhitooraine.
See oli päris lahe asutus.

Aili, Paul-Mark, Marilin


Päevakava 2. punktina külastasime Kaarmal asuvat Metsa Johani talu. Käisime vaatamas mahetalu, kus kasvatatkse lihaveiseid. Neid nimetati vabakasvatusega loomadeks, sest nad võisid oma aedikus rahulikult ringi kõndida ja kui tahtsid, võisid ise õue minna.Näha sai ka kahte pulli, kellel oli rõngad ninas. Meie kõndisime nende aedikute vahel ja võisime loomi silitada. Peatusime seal päris pikalt ning talu perenaine rääkis oma loomadest ja oma töödest - tegemistest.
Meile pakuti samas talus toodetud suitsuvorsti, mis oli samuti tehtud veiselihast ja see oli tõeliselt isuäratav.
Üldiselt oli seal tore, sest loomad olid päris armsad, aga...pärast oli üsna ebameeldiv lõhn riietele külge jäänud...

Kristel, Sirli, Ketlin

Päevakava 3. punktina jõudsime Kaarma Saksa Talupoodi. Seal valmistasime käsitööna ise jäätist ja saime teada, miks on jäätis tervisele hea.
Meie saatja ja selle poe omanik Sulvi tutvustas, mida kõike jäätisevalmistamisel vaja läheb - jogurtit, vahukoort, suhkrut, piima, piimapulbrit, glükoosi... Ta andis meile palju erinevaid suhkrusorte ka maitsta. Lisandina pandi seekord maasikaid. Sulvi ise oli juba hommikul vaniljejäätise valmis teinud.
Kõik need ained segati omavahel kokku, kuumutati veidi, et suhkur ära sulaks, lasti kombainis ühtlaseks massiks ja pandi lõpuks 40 minutiks jäätisemasinasse. Sellel ajal küpsetasime ja kaunistasime meie vahvleid. Me pintseldasime vahvli ääred šokolaadiseks.Kui jäätisemass valmis sai, panime maasika- ja vaniljemaitselist massi vahvli sisse ja jäätis maitses - imehästi.
Kui jäätis söödud sai, tänasime Sulvit huvitava päeva eest ja asusime koduteele.

See oli väga tore üritus.

Agne, Katrina, Katriin, Helina

 

Piltide vaatamiseks klõpsa pildil!

Stiilipidu.

30. novembril toimus koolis stiilipidu.
Kuna selle korraldajaks oli meie klass, käis enne seda kibe ettevalmistus.
Kõik õpilased jagati gruppidesse ja iga grupp sai erineva ülesande.
 Märdi ülesandeks jäi  valida  stiilipeoks sobiv muusika ja õhtu jooksul seda ka tantsuks lasta. Õhtujuhid olid Ketlin ja Paul-Mark.
Peo teemaks oli - hipid. Üritus algas hoogsalt. Põnev oli vaadata, millises riietuses  külalised peole saabusid.
 Meie klass esines hipide tantsuga, mille sammud ja liigutused õpetas meile selgeks tantsuõpetaja Virge. Pärast esimest proovi tulid tüdrukud  mõttele,  täiendada  õhtut  "gangam style" stiilis tantsuga. Mõlemad tantsunumbrid tulid meil täitsa hästi välja ja õhtu jooksul tantsisime neid mitu korda.
Lisaks sellele oli peol ka õnneloos, ennustamistuba ,mäng "Minu klassiõde suudab" ja loomulikult - disko. Õnneloosi organiseerisid Oskar, Joonas ja Kevin ning nad said sellega kenasti hakkama. Peoõhtuks oli müüdud 33 piletit, 10 neist võitsid. Peaauhindadeks  oli  kaks suurt šokolaadi.
Selleks, et läbi viia üldrahvalik mäng, mille korraldajateks olid Paul-Mark, Kristel, Katriin ja õpetaja Leana, valiti igast klassist osavõtjateks  poiss ja tüdruk, lisaks oli ka üks õpetajate paar. Seekord pidid oma oskusi näitama tüdrukud. Meie klassist olid Joonas ja Marilin. Esimesena lahkus mängust 8. klass, siis 6.klass, nende järel 7. ja 9.klass. Finaali jäid 5. klass ja õpetajate paar Tiina-Väino. Võitjaks tulidki õpetajad.
Sirli ja Delis tegutsesid ennustamisetoas. See meeldis paljudele ja ukse taga oli kogu aeg järjekord.
Avatud oli ka mõnus  kohvik. Vahepauside ajal tormasid tüdrukud ruttu kohvikusse, et müümisega tegelda.Seal pakuti muffineid, pizzat, kräsupeakooki, šokolaadisaiakesi, kaeraküpsiseid  ja joogiks morssi ning booli. Booli sees olid  erinevate  puuviljade tükikesed. Ketlin, Agne, Aili ja Helina valmistasid neid suupisteid lausa mitu päeva. Seetõttu pidid nad koolitundidestki puuduma.
Peo  lõpus valiti ka õhtu stiilseim, s.t. kõige hipilikum poiss ja tüdruk.  Nendeks olid  Oskar ja Laura, kes said auhinnaks käsitööehted.
Kõik ütlesid, et pidu läks hästi ja me arvame seda ise ka.
Kahjuks ei sobinud paljudele peo läbiviimise aeg, seepärast ei olnud sellel üritusel eriti  palju osavõtjaid. Algul oli lausa hirm, kas üldse keegi  tuleb. Me kartsime, et see üritus polegi muud kui meie klassiõhtu, aga lõpp hea, kõik hea.
 Kogu õhtu oli väga lõbus.

Kristel, Joonas, Aili, Märt, Kevin, Helina, Katrina, Oskar, Agne, Paul-Mark

Piltide vaatamiseks klõpsa pildil!

Kontsert, tähistamaks isadepäeva.

16.novembril tähistati meie koolis isadepäeva. See oli lahe kogupereüritus.
Algklasside koridoris sai vaadata käsitöönäitust, kuhu olid välja pandud näiteks tikitud taskuid, aga  ka kunstipilte. Avatud oli 1 Euro kohvik, kus oli palju isuäratavaid küpsetisi, suppi, pizzat. Kohvikus tegutsesid 8. klassi poisid ja tüdrukud. Toidud olid väga maitsvad.
Esinemised aulas olid seekord kaasahaaravad ja tõeliselt huvitavad. Palju oli kuulda ka naerupahvakuid. Esineti laulmise, tantsimise, luuletuste lugemisega ja 4. klassil olid väga lahedad Juku naljad. Kontserdil esinesid enamasti algklassiõpilased, aga väga ilusa laulu laulsid  ka  Margerite, Krõõt ja Delis.  Tavaliselt on esinemised olnud pigem igavapoolsed, aga seekordne pidu erines paljugi.
Hiljem sai kaasa lüüa oksjonil, kus liikusid päris suured summad. Asju olid välja pannud erinevad inimesed ja kogu kaubast saadi ka lahti. Kokku koguti raha ligi 900 Eurot, mis läheb poiste tööõpetusklassi varustuse täiendamiseks.
Üritus oli väga huvitav.

Sirli, Marilin, Katriin, Delis, Ketlin

Teadusbuss meie koolis.

27. novembril käis meie koolis jälle Tartu Ülikooli teadusbuss.
Tudengid näitasid meile erinevaid, eelkõige keemiaalaseid katseid ja esitasid keemia ja ka füüsika kohta küsimusi. Kes teadis õiget vastust, sai auhinnaks nende logoga õhupalli.
Näidati katseid, et seletada, mis võiks juhtuda, kui visata vett õli peale; näidati, kuidas riie muudab värvi, kuidas saada riide pealt tindiplekki välja; kuidas  elav tuli võiks mõjutada värvi muutust jne.
Lõpetuseks pidid kõik oma kõrvu kinni hoidma, sest õhupall pandi mingit ainet täis ja see tegi lõhkedes tõeliselt kõva paugu. Mõnedele anti kaitseks lausa kõrvaklapid.
Need 45 minutit olid päris põnevad.

Kevin
Pilte vaata siit!

Vestlus naaritsatest.

19. novembril külastas meie kooli zooloog Tiit Maran, kes on juba aastaid tegelenud naaritsate uurimise ja ka  nende looduses säilitamise nimel. Ta rääkis meile, millised loomad naaritsad üldse on, rääkis ka naaritsa vaenlastest, elupaikadest, toitumisharjumustest, aga ka tema ohtlikkusest ja eksisteerimisvajadusest. Ta näitas pilte ja slaide, samal ajal püüdis selgitada, miks naaritsaid nii vähe alles on jäänud. Ta rääkis ka, mida inimene saaks teha, et nad päris välja ei sureks. Lektor selgitas meile, miks toodi naaritsaid just Saaremaale ja Hiiumaale, millega püüti kontrollida, kas Saaremaa on neile piisavalt sobiv elupaik,  ja miks enamus siiatoodud loomi siiski ellu pole jäänud.

Kevin, Joonas

Noortenõustaja juures

30. oktoobril käisime klassiga Hanvari erakliinikus noorte nõustaja juures. Nõustaja  Marika Venda  andis meile vajalikku infot, mida noored teadma peaks. Ta tundis huvi, kas me oleme seda koolis õppinud, aga tuli välja, et sellest ei ole veel räägitud. Loeng oli pikk ja põhjalik. Nõustaja jättis endast väga usaldusväärse mulje. Enne äraminekut saime kaasa võtta palju erinevaid infotsisaldavaid voldikuid.


Sirli ja Helina

Lõpeb esimene kooliveerand.

Täna, 19. oktoobril, on meie koolis I veerandi pidulik lõpuaktus.
Õpilaste riietuski on pidulikum ja koolikaaslased on oma olekult viisakamad ja vaoshoitumad.
Enne aktust on kõigil kaks ainetundi, siis toimub raamatu ettelugemise tund ja lõpuks aktus ise.
See on tõeliselt suurepärane, et algab vaheaeg. Kahju, et puhata saab kõigest nädal aega.
Soovin kõigile klassikaaslastele ilusat, mõnusat vaheaega!

Sirli

Etlejate konkurss.

Kõik algas nii...
Ühel tavalisel koolipäeval, igavas kirjanduse tunnis, käskis õpetaja võtta laua pealt raamatu ja sealt omale üks luuletus välja valida. Nii me siis kõik tegime. Kui hakkasime kodust ülesannet päevikusse kirjutama, tuli välja, et enda poolt valitud luuletus tuleb kodus pähe õppida!?!
Arvasime, et see on lihtsalt üks paljudest kodutöödest, aga tuli välja, et sellega tuleb osa võtta etlejate konkursist.
 Alguse tegime me tunnis, kus õpetaja Ene Heinmets ja õpetaja Maret Rei  valisid välja õpilased, kes oma luuletuse lugemisega järgmisse vooru edasi pääsesid. Kaasa aitas ka klassikaaslaste hääletusvoor.
Meie klassist pääsesid edasi Kristel, Marilin ja Oskar. Tegelikult pääses lõppvooru ka Sirli, aga ta jäi kahjuks haigeks. Loomulikult olime enne oma luuletuse lugemist veidi närvis, aga olime tublid ja tegime ära!
Esimeste hulka me ei jõudnud, aga ise jäime endaga rahule.

Kristel, Marilin, Oskar

Hallikivi Seikluspargis.

Kolmapäeval,17. oktoobril käis meie klass Vennatis Hallikivi Seikluspargis.
Väikese koha kohta oli see päris suur ronimispaik.
Kõigepealt tutvustati varustust ja erinevaid radu, siis räägiti ohutusnõuetest ja läkski lahti! Kõigile õpilastele anti ka kindad, et ronimisel kätele liiga ei teeks.
Oli neli rada ja kõik olid erineva raskusastmega. Kõige lihtsam oli muidugi esimene, mis asus umbes meetri kõrgusel. Seal tuli ronida mööda köisi ja keppe, mis olid üksteisele väga lähedal. Selle takistusraja läbisid kõik väga kiiresti.
2. rada oli natuke keerulisem, aga ei midagi jubedat.
 Kõige kõrgem atraktsioon asus 4,5m kõrgusel. Kõige raskem oli kolmas rada. See tähendab, et sellel rajal olid takistused kõige vaevanõudvamad. Seal pidi hüppama kettalt kettale, mis olid kinnitatud erinevate köite otsa, mõlema jalaga korraga. Samas need kettad ju kogu aeg kõikusid ja ega nad väga lähestikku ka polnud. Sellel takistusel tuli ennast kõige rohkem kontrollida ja oli vajalik kogu aeg tasakaalu hoida. Selleks ajaks olid ka käed juba päris väsinud. Nii mõnedki libastusid ja langesid - aga mitte maha! Õnneks olid turvanõuded täidetud, see tähendab, kukkuja jäi tänu oma kinnitusrihmadele lihtsalt köie otsa rippuma. Iga rada lõppes laskumisega. See oli päris vahva. Sõitsime trossi peal otse võrku, et  õiget pidurdust kätte saada.
4. rada oli õnneks juba lihtsam. See oligi hea, sest 3. rada võttis päris palju jõudu ära.
Kõige esimesena läbis kõik neli rada Delis. Meie kehalise kasvatuse õpetaja proovis ka läbida kõige raskemat takistust, kuid lõpuni ta ei jõudnudki...
Mõned jätsid ka raja läbimise pooleli,sest jõud sai lihtsalt otsa. Aga vahel oli takistuseks ka hirm.  Mõni jäi keset rada rippuma ja juhendaja päästis neid redeli abil. Osavamad läksid tagurpidi tagasi, et saada kindel pind jalge alla ja siis juba katkestada.
Tegelikult oli see kurb, oleks võinud ju end rohkem pingutada. Ja pealegi oli see nii põnev, kuigi piisavalt väsitav. Enamusele meeldis seal väga ja sinna võiks kevadel küll uuesti minna. Oli lõbus vaheldus metsas köite abil trosside otsas kas või rippuda... Tegelikult olid kõigil käed ja jalad lõpuks kanged, aga asi oli seda väärt.
Sellelaadseid üritusi võiks rohkem olla, sest lisaks põnevusele, oli see ka tõeline trenn.
See oli väga lahe pärastlõuna!

Agne, Helina, Aili, Katrina, Joonas, Kevin, Märt, Katriin, Delis, Ketlin